Raamatututvustus

 

Akadeemia 2007, nr  8

Oi-oi, lugejad, oi-oi, lugejakesed! Need sajad kirjad, mis on nõudnud minu eemaldamist raamatututvustuse osakonna juhi kohalt! Need öised telefonikõned, ähvarduskirjad! Inimesed, kes piketeerivad meie toimetuse ukse ees!

Mu saatus ripub juuksekarva otsas. Ma pean ennast nüüd kokku võtma, jah. Ma nägin õudusunenägu, et esimene raamat, mida pean tutvustama, on Juri Lotmani kirjutatud. Õnneks olid meie esseistikatoimetuse nuhid selle minu laualt varastanud, kuid ikkagi – alustada praegust ülevaadet Akadeemiaga…?

Ning nüüd avastasin oma õuduseks, et olengi jäänud endast lobisema. Ma ei taha seda tööd kaotada, ma pean ennast kokku võtma… Nii…

Akadeemia augustikuu number pakub mitmekesist ja põnevat lugemist. Maire Liivametsa essee “Aeg tuleb endiselt maa ja mere pealt” võitis Vabariigi Presidendi esseevõistlusel “Millises Eestis ma tahan elada?” täiskasvanute tööde hulgas esimese koha. Selle looga Akadeemia algabki. Sellele järgneb Tiiu Vadi lugu “Me olime Tartu tudengid” ning palju teisi huvipakkuvaid artikleid – Eesti kaitseväe valmisolekust sõjaks 1939. aastal kõneleb Urmas Salo ja jüriöö sõnumi liikumiskiirusest räägib Tõnu Raid. Jaan Kaplinski arvustab Charles Darwini “Autobiograafiat”, ilmub Henri Bergsoni “Sissejuhatus metafüüsikasse” ning Gilles Deleuze’i essee Bergsonist. Tõeline teadmiste vara- ja küllusesarv. Vara Akadeemia lahti, hilja voodi, nõnda tarkus pähe toodi! Peatoimetaja Toomas Kiho.

 

Norbert Elias

TSIVILISEERUMISPROTSESS II

Sotsiogeneetilised ja psühhogeneetilised uurimused, II köide “Ühiskonna muutused. Ühe tsiviliseerumisteooria visand”.

Issand, mu käed värisevad, laup kattub higiga! Vist sain selle Akadeemia omaga enam-vähem hakkama, kuid Eliase teine köide! Praegugi skandeeritakse Sirbi toimetuse akende all: “Me ei taha Marek Tamme/ kureeritud sarja raamatuid/ jubeda Ast-Segi tutvustusse!” Ja nii tundide kaupa. Ma pean… ma pean… ma pean siiski proovima…

Tund aega hiljem. Ei, mu närv ütleb üles. Olen lapanud seda siit ja sealt, aga ma pole saanud sel nädalal magadagi, lugemisest rääkimata! Ikkagi pean midagi kirja panema. Alustagem siis registrist. Siit on aru saada, et Prantsuse kuningatest tuleb igatahes palju juttu. Registri tsiteeritavust juhib Louis XIV, ilmselge ka, Päikesekuningas ja puha. Samuti ei lähe halvasti tema isal Louis XIII, kes tegutseb muide ka “Kolmes musketäris” – nagu tema poeg raamatutes “Kakskümmend aastat hiljem” ja “Kümme aastat hiljem”. Kisa toimetuse akna all läheb kõvemaks, minul ilmselgelt oma õukond puudub… Tõlkinud Tiiu Relve, toimetanud Anneliis Lember, sarja “Ajalugu. Sotsiaalteadused” kujundanud Marius Peterson. Järelsõna kirjutanud Thomas Salumets, järelsõna tõlkinud Ene-Reet Soovik. Varrak, 2007. 448 lk.

 

Vikerkaar 2007, nr 7-8

Vahepeal ma minestasin. Sest avastasin, et uues Vikerkaare numbris on keskendutud kaasaegsele prantsuse kirjandusele ning ega pole ju raske viia kokku elemente: prantsuse kultuur – Marek Tamm – Sirbi akende all skandeerivad noored. Avasin silmad selle peale, et meie kõigi hea ingel, proua kultuuriminister kõrvalmajast, oma valge taskurätikuga mu huugavat otsaesist tupsutas. Nii hea ja jahe oli. Siis kargasin täis otsustavust tagasi oma töölaua taha ja kirjutasin: uue Vikerkaare numbri keskmes on prantsuse kaasaegne kirjandus! Siit saab lugeda Pierre Charras’, Benoît Duteurtre’i ja teiste tekste. Prantslaste staar Houellebecq esineb luulega. Katre Talviste annab ülevaate prantsuse luulest, Triinu Tamm kirjanduselust, Tanel Lepsoo näitekirjandusest. Ja veel palju muudki asjakohast nagu näiteks Queneau, Delerm ja Barthes arvustamisluubi all. Ärgem aga unustagem ka selle numbri tõlkijaid: Triinu Tamm, Leena Tomasberg, Kalju Kruusa, Maarja Kangro, Eva Koff, Reeli Viikberg, Anti Saar ja Tanel Lepsoo. Ärge pahandage, kui kellegi unustasin! Peatoimetaja Märt Väljataga. Seda “ärge pahandage…” ei öelnud niisiis mitte peatoimetaja Väljataga, vaid mina, Ast-Segi.

 

 

Louise Labé

ELEEGIAD JA SONETID

Ah, millal see kõik lõpeb!  Mida oskan mina öelda selliste asjade kohta. Sonetid ja eleegiad! Uku Masingu tõlgitud! Mõtlesin juba, et olen pääsenud Juri Lotmanist ja Marek Tammest ning nüüd siis Uku Masing! Ja raamat näeb nii kena välja, et pisarad tulevad silma. Just helistati ja teatati, et loomeliidud plaanivad Sirbi peatoimetajale adresseeritud ühist kirja minu vastu. Proua kultuuriminister palus mul vastu pidada ja lisas, et ma olen lihtsalt maniakaal-depressiivne tüüp ning praegu viibin viimases faasis. Kui mul oleks kitarr, siis ma laulaks, nagu seisab kirjas siinses imekaunis teoses: “Mu lauto, õnnetuste seltsimees,/ mu õhkamiste malbe tunnistaja,/ sa tunned õigelt meelehärmi raja/ ja tihti kurdad, kui mul silmad vees.” Selle raamatu asetan täna oma valutava pea alla. Kõik õnnetud, tehke ehk teiegi nii! Toimetanud Mari-Liis Tammiste, kujundanud Maria Puhm. Uku Masingu Kolleegium, 2007. Ilmamaa, 2007. 64 lk.