Juhan Liivi luuleauhind Lauri Sommerile

Pille-Riin Larm

30. aprillil möödus Juhan Liivi sünnist 150 aastat. Juba 36. korda anti kirjaniku sünnipäeval välja luuleauhind, mille tänavu pälvis Lauri Sommer kesktalve ja keskea Andromeedast rääkiva luuletuse „Väikeste sammudega …” eest ajakirjas Looming (nr 8, 2013). Looming omakorda tunnustas hiljuti Sommerit aastaauhinnaga artikli „Lättemäe allikail” eest. Õnne kirjanikule!

Juhan Liivi luuleauhinna määramisest Sommerile räägib preemia mullune laureaat ja tänavune žürii esinaine Maarja Pärtna.

Kes olid tänavused Juhan Liivi luuleauhinna nominendid?
Nominentideks olid sel korral Indrek Hirv, Ķempi Kārl, Lauri Sommer, Triin Soomets, Bibi-Mai Suumann, Mari Vallisoo ja Rein Veidemann.

Miks otsustas žürii tänavu just Lauri Sommerit auhinnata?
Žürii otsustas hinnata Sommeri luuletust „Väikeste sammudega…”, kuna see liivilikult lihtsate kujunditega mõtlus on kirja pandud intiimse keeletaju ja kohatundliku meelega. Auhinna pälvinud luuletuse looduslähedane maailmatunnetus ning mõistmispüüd kõnelevad seejuures ikkagi äravahetamatult laurisommerlikust iseolemisest.

Kuidas suhtute väitesse, et „preemiatesse on sisse kirjutatud epigoonlikkuse nõue”?* Juhan Liivi luuleauhinna statuut sätestab, et preemia antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistvale eestikeelsele luuletusele, mida kannab liivilik vaimsus. Liivilik vaimsus ei ole ju samastatav epigoonlikkusega.
See on omamoodi huvitav kommentaar, mis taandaks justkui igasuguse nimelise auhindamise autoritevahelisele „ülevaltpoolt allapoole” suunduvatele võimu- või mõjusuhetele. Minu arvates see nii ei ole, aga võib-olla ma pole veel vastavat läbinägelikkust saavutanud? Mis puudutab žürii selleaastast otsustusprotsessi, siis oldi arvamusel, et Liivi vaimu ja tema vaimsuse juurde kuulus ka teadlik algupära otsing ehk siis eeskujude, moodide ja eriti igasuguse epigoonluse eitus.

* Piret Bristol, Eesti kultuuri 9/11. – Sirp 28. III 2014.