Mõned mõtted Jaan Kaplinski venekeelse luuleraamatu kohta

MIHHAIL TRUNIN

Ян Каплинский, Белые бабочки ночи / Бѣлыя бабочки ночи.[1] Toimetanud Sergei Zavjalov, Igor Kotjuh, Darja Suhhovei, P. I. Filimonov. Kujundanud Marek Allvee. Järelsõna kirjutanud Sergei Zavjalov. Kite, 2014. 96 lk. Kuigi arvustuse žanr eeldab, et retsensent peab andma hinnangu, püüan seda vältida. Vaidlus selle üle, milline luule on hea ja milline mitte, on mulle alati tundunud mõttetu. Seda eriti juhul, kui jutt läheb sellisele luuletajale nagu Jaan Kaplinski, kes on kindlasti esimese järgu suurus. Seepärast eelistan jagada mitte pärast luulekogumiku lugemist tekkinud muljeid, vaid rääkida mõtetest, mis tulid pähe sel heal ajal, kui alles õppisin Kaplinski luulet ja nendega seotut tundma – bussis teel tööle ja koju, lastega pargis jalutades ja öösel oma töölaua taga, kui kõik kodakondsed magasid. Juba nende mõtisklusminutite eest pean ma härra Kaplinskit tänama.

Hiljuti ilmus Moskvas „Lotmani kogumikus” Sirje Oleski venekeelne artikkel „Jaan Kaplinski – emigrant, kes ei emigreerunud”.[2] Suur osa artiklist on pühendatud Jaan Kaplinski suhetele eesti keelega laiemas poliitilises kontekstis: luuletaja 2010. aasta lõpus lausutud fraasil „Goodbye my Estonian” oli laialdane vastukaja. Luuletaja pöördumine vene keele poole ei ole aga minu arvates poliitiline seisukohavõtt, vaid hea kultuuri mitmekeelsuse tunnus. Sellest on veenvalt kirjutanud Juri Lotman (mitte niisama ei ilmu ta luuletuses lk 63): mitmekeelsus on kohustuslik kultuuri arendamise tingimus, „minimaalne mõtte sünnitamise üksus on mitte üks keel, vaid kaks keelt”[3] (nagu näiteks normaalne laps ei saa arendada vaid ühe vanema mõju all). Kirjaniku siirdumine teise keelde – kui dramaatiline see võib olla, saab teada, lugedes Ossip Mandelštami luuletust „Saksa kõnele” („К немецкой речи”) – on selle tendentsi äärmine ilmsikstulek. (Tuleb mainida, et samas mõttes saab käsitleda seda arvustust: mitte ainult minu emakeel on vene keel, vaid see tekst on ka üks esimestest, mille ma ise olen kirjutanud eesti keeles avaldamiseks.)

Poeetikast ja poliitikast räägib Kaplinski luuleraamatu järelsõnas Sergei Zavjalov. Tema küsimus „Jaan Kaplinski venekeelsed luuletused: kuidas nii on võimalik?” jääb vastamata. Seejuures tuleb märkida, et Zavjalov ei pea silmas mitte seda, kui hästi kirjutab Kaplinski vene keeles või töötab rikkaliku vene luuletraditsiooniga, vaid seda, kas tänapäeva vene luule ja vene lugeja on valmis Kaplinski raamatut vastu võtma. Zavjalov sõnastab väga hästi esimese mulje Kaplinski raamatust: „Ei ole mingit „kirjanduse valdkonda”, ei ole mingit kapitali ega staatusi – on vaid lehtede ja kivide puudutamine ning sõõmud õhku ja vett.” Aga pean ütlema, et see on vaid esimene mulje, mis on seotud sellega, mida Kaplinski ise Mihhail Lermontovi mainides nimetab „luule vaimuks ja võimsuseks”.

Raamat on täis vihjeid vene luuletraditsioonile. Nende käsitlust tuleb alustada ortograafiast – seda enam et esimestel lehekülgedel hakkab silma vana vene ortograafia. Raamatu avaluuletust, mis on ühtlasi andnud luulekogule nime, on rõhutatud kahel moel: graafiliselt ja rütmiliselt. See ei ole kirjutatud vaid vanas ortograafias, vaid ka riimvärsis. On oluline märkida, et Kaplinski mängib seejuures lugejaga – see luuletus ei ole (harjumuspärane) riimitud süllaabilis-tooniline värss, vaid rõhkur, milles on kolm iktust, puudub anakruus ja domineerivad täisrõhulised read. Selline rõhkur jätab vaid mõneti traditsioonilise mulje – tegelikult see on üsna omapärane, nagu kogu Kaplinski raamatki. Sellist rõhkuri liiki kasutati vahel vene luule nn hõbeajal[4] ja hiljem. Lõpus annab autor võtme: viimane luuletus, mis on samuti vanas ortograafias ja sisaldab palju viiteid hõbeajale (sealhulgas poliitilisi), on varustatud Georgi Ivanovi epigraafiga. Siin toon Ivanovi luuletuse,[5] mis minu meelest on kõige sarnasem Kaplinski omaga:

Напрасно пролита кровь,

И грусть, и верность напрасна –

Мой ангел, моя любовь,

И все-таки жизнь прекрасна.

Деревья легко шумят,

И чайки кружат над нами,

Огромный морской закат

Бросает косое пламя…[6]

Ka see on rõhkur ning temaatiliselt sarnane, aga rütmiliselt ikkagi erinev.

Kaplinski rõhkur, mis avab tema luuleraamatu, ja vana vene ortograafia, mis seda raamatut raamib, on omamoodi lähtepunktid. Luuletaja mõte on liikunud sealt kahes suunas – retrospektiivses ja perspektiivses. Esimene, nagu tuleneb eessõnast, on seotud Mihhail Lermontoviga, teine, nii palju kui ma aru saan – Jossif Brodskiga.

Mõlemad mainitud luuletajad, kes muide ilmuvad ühes reas koos Lomonossovi ja Puškiniga 27. leheküljel, ei ole mitte ainult vene kirjandusklassikud, vaid tihedasti seotud ka hõbeajaga. Lermontov oma rikkaliku luulesümboolikaga, ekspressiivse retoorikaga ja tähelepanu pööramisega sellele, kuidas tema luule kõnes kõlab, oli igatahes tähtis Aleksandr Blokile, Marina Tsvetajevale ja Ossip Mandelštamile. Kõiki loetletud luuleomadusi saab täiel määral omistada ka Kaplinski raamatule. Brodski omakorda oli hõbeaja kõige silmapaistvam järgija. Tema luuletustel on aga üks omadus, mida lugeja, ja eriti kuulaja, tunneb väga hästi. See on imeline luulekõne monotoonsus, mis tekitab mulje, et luulevoog allub vaid oma seadustele ja on kiskunud autori kaasa. Rütm ja keel valdavad luuletajat. Seda protsessi iseloomustas Brodski nii: „otseühendus keelega, täpsemalt – tunne, et otsekohe satud sellest sõltuvusse, kõigest, mida on juba selles keeles öeldud, kirjutatud, teostatud”.[7]

Mainitud luuletuses lk 27 esitab Kaplinski küsimuse: „kuidas visata leierkasti vene luulest välja?”. Brodski oma ühetoonilisusega ongi üks peamistest „leierkastimeestest” vene luules. Luulevormi seisukohalt on Kaplinski vastus selge: see on vabavärss, mida Kaplinski ise valdab hästi, asjata ei mängi see eesti luules peamist rolli. Aga teiselt poolt loetakse vabavärssi, mis murrab traditsioonilist luulevormi ja samal ajal loob oma keerulist rütmistruktuuri, sarnaselt kõnevooga – sellest, muide, tulenebki minimaalne punktuatsioon, milles eristatakse vaid tähenduslikke süntaktilisi pause vms. Niisiis lendab toast välja visatud leierkast lahtisest aknast kohe sisse tagasi.

Ma ei hakka loetlema kõiki viiteid Brodski teostele, mida ma olen märganud Kaplinski raamatut lugedes – esimesel lugemisel leidsin neid vähemalt viis. (Järelsõna autoril pole päriselt õigus, kui ta väidab, et Kaplinski meenutab vaid üht tsitaati: Horatiuse ausammast, „Exegi monumentum”. Muide, ka eespool viidatud Kaplinski mängu vanavene ortograafiaga saaks tsitaadina tõlgendada.) Selle asemel toon ühe luuletuse 42. leheküljelt:

Язык родника под ольхами почти что родной

так же знаком так же непереводим

как все языки в мире все симфонии и картины

гобелены, глиняные сосуды, серебряные ложки

или набухшие почки на дубовой ветке

что я принес с собой с побережья моря

язык не сама мысль а сеть для ловли мыслей

для ловли ветра или ряби на вечернем пруду

язык – течение уносящее нас через камни и омуты

все ближе к концу к морю-океану[8]

Siin on selgelt nähtav luulele omane vastuolulisus. Ühelt poolt on keel tööriist, aga teisalt saab luuletaja ise vahendiks, nagu ütles Brodski oma Nobeli kõnes, „keele edasi eksisteerimiseks”. Just seepärast – vaid tõlgendades, mitte dikteerides, sest „kes olen mina, et õpetada poeedile luuletamist” – ei näegi ma luuletaja Kaplinski pöördumises vene keele poole poliitikat ega ideoloogiat. Ma näen siin vaid esteetilist valikut, mis on seotud autori mitmekeelsuse ja mitmekultuurilisusega.

Ja viimaks. Jaan Kaplinskit peetakse tunnustatud ida filosoofia asjatundjaks. Tundub, et pärast „Öö valgete liblikate” ilmumist saab teda pidada ka suureks vene luule asjatundjaks.