Alternatiivne Liivi preemia Marko Mägile

Veiko Märka

Nädalavahetusel leidsid Tartumaal aset kirjastuse Jumalikud Ilmutused (Ji) suvepäevad alapealkirjaga „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal 3.0”, kus ehiti tõelise Juhan Liivi preemia võidupärjaga Tallinna getoluuletaja Marko Mägi veidi tudisev pea.

Preemia esimene laureaat kuulutati välja Kavastus 6. septembri õhtul täiskuu säras ja viiuli- ning flöödimuusika saatel. Suvepäevade peakorraldaja Toomas F. Aru sõnul oli otsustamine väga lihtne: „Mina ütlesin, et saab see tüüp, ja Kivisildnik ütles, et saab jah.”
Lisaks üldistele austusavaldustele andis kirjastaja Kivisildnik Mägile üle Samsung Galaxy tablooarvuti. „Esimest korda antakse Eestis üle tõeline luulepreemia, mitte mingi vuhvel,” kommenteeris Kivisildnik akti. Preemia sponsoriks oli OÜ Luunja Kurk.
Kivisildniku sõnul on tõelise Liivi preemia määramise statuut väga läbimõeldud, kuid lihtne See koosneb kolmest punktist: 1) preemia annab välja luuletaja, 2) preemia saab luuletaja, 3) luulevälised isikud ei tohi mingil moel kuuluda preemia väljaandmise otsustajate ringi.
Mägi tänas kõiki kohalviibinuid kolmekordse hüüdega „Anarhia!” ning oma luuleridadega: „ma pole sind / kunagi armastanud / mul pole midagi / selga panna”. Esimese tõelise Liivi preemia üleandmise paika ja saajat sümboliseerib kõige paremini fakt, et siinsamas Kavastus sooritas Marko Mägi kahe aasta eest eesti kirjanduse kõige pikema tagurpidisaltode ja -kukerpallide seeria, kui oma esinemise ajal mahalangenud puu tüvelt alla kukkus. Lisaks ilmus just Ji kirjastuses tema viimane luuleraamat, „Maitsestatud kanad” (2012). 
Tõeline Juhan Liivi preemia anti välja esmakordselt, kuid korraldajad ei kavatse piirduda ühekordse aktiga kirjaniku juubeliaasta puhul, vaid tahavad sellest traditsiooni teha. Enamgi veel: ühisel tagasisõidul Tartusse pakuti bussis välja idee asutada Tõelise Eesti Tõeliste Kirjanike Tõeline Liit.
Suvepäevade peakorraldaja Toomas F. Aru sõnul erineb auhind kõigist teistest sellega, et seda ei anta mingitele mõttetutele bimbodele. Kivisildniku väitel piisab ainult seniste Liivi preemia laureaatide nimekirja vaatamisest, et selguks selle luulevaenulikkus.
Vastsele laureaadile mõjus tunnustus inspireerivalt. Järgmisel hommikul kohvilauas esines ta otsekohe metafooriga: „Kas vajutame rock’n’roll’i pedaali põhja?” Oma naislauanaabrile soovis aga kirjutada luuletuse pealkirjaga „Ma ahistan sind öö läbi”, mille kohta sai ka nõusoleku. Seejärel demonstreeris Mägi oma kordumatut absurditaju, vastates Tartu underground-poeedi Karelus Magnificus Maximuse küsimusele: „Kas sa täna öösel seksisid?” – „Ei, aga ma magasin tagurpidi.”
Peale esimese alternatiivpreemia määramise olid suvepäevade kavas vaba mikrofon, tõlkefoorum ning rohkesti loenguid. Laval esitatu kvintessentsiks ning oodiks Ji poliitikale anda välja üksnes kvaliteetkirjandust võib pidada Jaan Malini luuleridu: „Jumalikud Ilmutused kuratlikul ajal / kes neid hetki kugistab / kes neid hetki vajab. / Jumalikud Ilmutused teevad oma tööd / keset punast päeva keset sinist ööd”.
Ji suvepäevad toimusid kolmandat korda, ikka Kavastus, ning alati on nende taustaks olnud loodushääled. Kui 2013. aastal peeti ettekandeid kurgede intensiivse plagistamise saatel, siis seekord kajasid Emajõe kaldad lammaste ühetoonilisest määgimisest, mis kõlas täpselt nagu lühikokkuvõte seniste Eesti luulepreemiate žüriide tegevusest.