Raamatututvustus

 

Raivo KuuskSÕNA SISSE MINNESSirbi raamatututvustuse osakonna töötajate andmetel on Raivo Kuuse näol tegemist pedagoogiga. Igatahes eesti luulesse väga kiindunud pedagoogiga, mis on suurepärane. Raamat ise on kui mitte suurepärane, siis vähemalt suurejooneline, Kuusk on kirjutanud esseed meie kireva ja jõulise luule tähtedest, alates Kristjan Jaagust ja Lydia Koidulast, lõpetades Hando Runneli ja Doris Karevaga. Vahepeale jääb suur osa eesti keele ilu hoidnud ja hoidvast koorekihist. Raamatu lõpetab essee praegusest Eesti Kirjanike Liidu esimehest Karl Martin Sinijärvest, autoriks mõneti ootamatult Jürgen Rooste. Vägev teos, lihtsas keeles ja ohtrate tekstinäidetega, sobib seetõttu noortele inimestele rahulikuks lugemiseks aastavahetusel. Kujundanud Ülo Emmus, fotod kirjastuse Avita arhiivist. Eesti Raamat, 2007. 376 lk. Lehte HainsaluDIXIKuigi kõnealuse teose alapealkiri ütleb “Valitud publitsistikat”, siis on siinses kontekstis muutub mõiste “publitsistika” küll väga laiahaardeline. Siit leiab lisaks arvustustele ja artiklitele ka telesaate stsenaariumi, dialooge, kõnesid, vastuseid küsimustele, kirju, vestlusi, aga ka näiteks “ühe reportaaži kõrvalt näpatud reportaaži”. Tuntud kirjaniku mastaapne kulgemine läbi mitme aastakümne vältel talletatu – sellise talletatu, mida ei saa pidada eepiliseks proosaks, kuid eepiliseks tööks küll. Kildudest on soovitud koguda tervikut, lugeja asi on näha. Toimetanud Maarja Ojamaa, kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2007. 336 lk.

Eike Värk, Lea ArmeSALME REEK. NOOR VANA DAAM Raamat Salme Reegist (1907–1996) on kirjalik jäädvustus sellest, mida ja kuidas juba oma eluajal legendaarseks saanud näitlejanna teatris ja teatrisse ja teatripublikusse salvestas. Tegemist on (teatri)ajalooraamatuga, mis hõlmab tänu Reegi tähelepanuväärselt pikale (teatri)elule üsna mahuka perioodi. Peale kõige muu on raamat ise keele ja kultuuri jäädvustaja juba oma olemuselt. Teatri- ja kultuuriloolisi mälestusi Salme Reegist on kogunud Lea Arme, kes on koostanud ka raamatu mälestuste osa. Põhiosa pärineb teatriteadlase Eike Värgi valmivast doktoritööst  „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel”. Toimetanud Rait Avestik, kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2007. 255 lk.

Jaan Mikkel VAADE LAVA TAGANT Teatriraamatuid ei ole kunagi küllalt. Seni ei ole ükski kirjutaja heitnud pilku Eesti teatrite lava taha ega valgustanud nende köögipoole saladusi. Nüüd saab lugeja teada, mida tehakse publiku eest varjatud teatrimaja osades, keldrites ja pööningutel, töökodades ja ladudes, kabinettides ja proovisaalides. Raamatu autor töötas aastakümneid kolmes suures Eesti teatris ning korraldas lavatagust elu.Ta alustas Kaarel Irdi aegses Vanemuises, sealt  kutsuti ta Voldemar Panso juhitud Draamateatrisse, kus esimeseks tööks sai Adolf Šapiro lavastatud „Kolm õde”. Lõpuks jõudis Mikkel Estoniasse, just teatri legendaarsete välisreiside algusajaks. Inimesed ja sündmused, aeg ja alati elav teater on selle raamatu teemad. Toimetanud Mall Põldmäe, kujundanud Mari Kaljuste, fotode autor Jaan Mikkel. Eesti Teatriliit, 2007. 191 lk.

AASTARAAMAT „TEATRIELU 2006”Kokkuvõtte möödunud teatriaastast teevad Luule Epner („Endla teater 2006: aasta omadramaturgiat”), Piret Kruuspere („Meie elulood, meie sõnad meie mõtted”), Jan Kaus („Vormilt ülekeev, sisult universaalne”), Anneli Saro („Autentsuse ihalus ja strateegiad tänases eesti teatris”), Kristi Eberhart  („Ühe suve sürr”), Elika Kiilo („Maagilisest realismist ei tea mina midagi”), Ott Karulin („Tühirannast ja undilikkusest”), Rein Veidemann („Elmo Nüganeni totaalne teater”), Lilian Vellerand („Proovireisijast müügimeheni”), Kristel Pappel („Muusikateater 2006”), Nele Suisalu („Tantsuaasta 2006”), Pille-Riin Purje („Vesiroos. Paas”). Teatrimälu rubriigis kirjutavad Jaak Rähesoo („Päeval ehitad, öösel lõhud”, stabiilsusest ja dünaamikast  teatrilaadides kutselise eesti teatri saja-aastase arenguloo taustal), Lea Tormis (Kaarel Karmist tema 100. sünniaastapäeva puhul),  Kalju Haan (esimestest teatrikoolidest: Vanemuise lavakunsti õppestuudiost, Elise Kevendi teatrikursusest ning Lulu Kitzberg-Pappeli erateatrikoolist).Kroonikaosa sisaldab andmeid ja ülevaateid Eesti teatrielu eri valdkondade kohta. Koostanud Madis Kolk, kroonika osa koostanud Tiia Sippol, kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit, 2007. 420 lk.

Kalju OrroLAVAKOOLIRAAMATIdee teha lavakunstikooli 50. sünnipäeva puhul intervjuuraamat teatrikooli õpetajatega tuli praeguselt koolijuhatajalt Ingo Normetilt. Kalju Orro on intervjueerinud 16 lavakunstikooli õppejõudu. Küsimustele õpetajate eneste koolitee ja õppejõu rolli kohta vastavad Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet. Tegu on koguteose 1. köitega, veel ilmumata 2. osas saavad sõna nooremad õppejõud teatrikooli hilisematest lendudest. Raamatut illustreerivad põnevad, paljuski esmakordselt trükivalgust näinud fotod. Toimetanud Reet Neimar, kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool, 2007. 591 lk.

Voldemar PansoVOLDEMAR PANSO PÄEVARAAMAT I-IIVoldemar Panso käsikirjaline pärand, fond 303 kirjandusmuuseumis sisaldab vastuvõtuakti kohaselt 600 säilitusühikut. Päevaraamatud aastatest 1931–1956 moodustavad 11 säilitusühikut. Seega on mahuka kaheosalise väljaande kaante vahele kogutud Panso päevaraamatud aastatest 1931–1946 (I) ja 1946–1956 (II köide). Need ei ole ainult kunstiinimestele: 11aastasel poisil, kes isa kingitud kaustikusse ilma kohta märkmeid tegema hakkas, ei olnud veel kunstiambitsiooni. Aeg ilmutub selles loos tähelepanuväärselt. Ja ka teater. Eesti Draamateater – südamemurdumise maja. Panso päevikud on avaldamisvalmis seadnud Merle Karusoo, nõu andnud Lea Tormis, toimetanud Ene Paaver, kujundanud Kert Lokotar, küljendanud Ulvi Lahesalu ja, mis väga oluline, Panso tekstid välja lugenud (dešifreerinud) Joel Ilja. Eesti Draamateater, 2007. I kd 358 lk, II kd 375 lk.

Mart SoidroTAMMISTE. KIRGRikkalikult fotodega täiendatud raamat Eesti ühest kuulsamast ja legendaarsemast korvpallurist Aleksei Tammistest, tema kirest armastatud mängu ja elu vastu. Ajakirjanik Mart Soidro on teinud selle mahuka köite tarvis 40 pikka intervjuud, raamatus heidetakse pilk Tamma (nagu korvpallisõbrad Tammistet tunnevad) elule, kujunemisele inimese ja mängijana, tema õnnestumistele ja ebaõnnestumistele. Õigupoolest jutustab autor selle inspireerivalt ja sugestiivselt kirjutatud raamatu lehekülgedel meile Tammiste värvika persooni taustal loo kogu tollasest kuldsest Kalevist, nimekatest mängijatest ja treeneritest, kelle meheteod korvpalliväljakul andsid meile jäätunud totalitaarriigi tingimustes kas või hetkekski võimaluse tunda end vaba ja iseseisvana. Andsid võimaluse tunda uhkust olla eestlane. Toimetanud Lauri Vahtre, keeletoimetanud Viivi-Säde Ploom, küljendanud ja kujundanud Erki Schotter. Fotod Lembit Peegel, Eesti Spordimuuseumi arhiiv, erakogud. Mardikas, 2007. 372 lk.

Vappu ThurlowLÄHENEMISEDKunstitekstid ja näitused 1988–2001Eesti ühe poeetilisema lähenemislaadiga kriitiku ja kuraatori artiklite kogumik. Ka äsja ilmunud Peeter Linnapi ja Raivo Kelomehe kogumikus on keskendutud, viimase aja kõige tormilisemate muutuste kümnendile, 1990ndatele. Kui nii edasi läheb, siis on meil 1990ndatest äärmiselt mitmekülgne ja põhjalik taust olemas. Kuna kriitik Vappu Thurlow’ kunsti vaatluskeskmes on olnud kunstnik, siis on ta ka oma kogumiku ehitanud üles peamiselt konkreetsete kunstnike loomingu (või mõne kitsama loomeperioodi või nähtuse) lahkamisele. Eraldi peatükk on pühendatud koostööle Reti Saksa ning Põlendruumi galeriiga („Sinu hinge ruum”). Kogumiku kõige väärtuslikuma osa moodustab viimane peatükk „Looming on valik”, kus eesti lugejani jõuavad siiani avaldamata Henri Bergsoni, Walter Benjamini jt filosoofia tõlgendused ning kriitiku eneseanalüüsid. See on kunst.ee raamatusarja teine raamat. Toimetanud Heie Treier ja Kärt Hellerma, kujundanud Tõnu Kaalep. kunst.ee, 2007. 232 lk.

SO COMMUNICATION: TRANSLATING EACH OTHER’S WORDSBriti kunstniku Clare Charnley näituseprojektiga kaasnev raamat (mitte kataloog, sest väljaandel on omaette väärtus), mis koosneb paljurahvuselise autorkonna (Ignasi Aballí Katalooniast, David Briers Inglismaalt, Marc Clement Luksembourg’ist, Yaron David ja Anat Pick Iisraelist, Indad Hossian ja Abdul Matin Bangladeshist, Betsy Hu Qiong Hiinast, Mari Kartau ja Katrin Kivimaa Eestist jpt) spetsiaalselt selle kogumiku tarvis kirjutatud tekstidest. Teemaks on keel, selle mõistmine, ülekandumine, tõlkimine. Mõned tekstid (esseed, lühivormid, artiklid, sõnavõtud), ka visuaalne materjal (fotod, joonistused) on inspireeritud Charnley performance’itest, teised käsitlevad nendega seostuvat laiemat teemade ringi. Raamat on küll inglise keeles, kuid mitte ainult atraktiivne, vaid eelkõige sisu tabavalt avav väljaanne on mõistetav ka neile, kes võib-olla muidu inglise keeles kirjutatut lugeda ei võtaks. Toimetanud Clare Charnley ja Katrin Kivimaa, kujundanud Geoff Clout (Polkaville’ist). Eesti Kunstiakadeemia ja B. Press, 2007. 88 lk.

CHEESE 2007, NR 25Seekordne fotoajakiri algab peatoimetaja Tiit Lepa looga: see pole küll otseselt sissejuhatav toimetajaveerg, kuid Annika Haasi, Birgit Püve ja Age Petersoni Peipsi-äärse fotoprojekti olulisuse peale mõeldes võib seda ka nii vaadata. Projektist kirjutavad ka autorid ise. Ja kõike seda saadab rohke pildimaterjal. Jaanuari alguseni Helsingi Tennisepalees eksponeeritav Sally Manni näitus on meie regiooni viimase aja üks tähtsündmusi ja seda nendib oma essees ka Andreas W. Filmitegemise jäädvustamisest fotodokumentatsioonina  kirjutavad (ja ka näitavad fotodes) Märten Kross ja Kalev Vapper juunior. Meie fotograafiaguru Peeter Linnap jätkab Eesti visuaalkultuuris seni puuduvate valdkondade tutvustamist: teemaks on  taas hirmupildid. Ajakirja toimetaja Ahto Külvet käis Dubrovniku sõjafotode keskuses ja sai seal tõelise elamuse. Eesti kaasaegse kunsti muuseumi fotoprojekti „Midagi on valesti” tutvustab Marge Monko, Infotankistide „Tere tulemast perekonda!” Piret Räni. Loomulikult ei puudu ajakirjast ka praktilisemat laadi näpunäited näiteks fotoblogi loomiseks või hea jalgpallikaadri tabamiseks. Kujundanud Tiit Lepp, väljaandja MTÜ Eesti Loova Foto Keskus. 72 lk.