Mäetaguste 58. number pakub lugemist mitmest vallast

Ajakirja Mäetagused 58. numbri avaartikli „Jumala jälgi ajamas“ on kirjutanud Ene Vainik, kes tutvustab eestikeelse sõna „jumal“ võimalikke pärinemisi.

Maria Zavjalova käsitleb Itaalias 2012. aastal tohutu populaarsusega omandanud suvehitti tibupoeg Piost ja toob välja peamised tegurid, mis aitasid laulul end masside teadvuse kinnistada: kumulatiivseid muinasjutte, liisulugemise salme ja primitiivseid lastelaulukesi meenutav vorm; teksti ja videojada ahelstruktuur, loomade hääljäljendused, meeldejääv rütm ja ootamatu finaal.

Piret Voolaid vaatab folkloristi pilguga tagasi Andrus Veerpalu juhtumile.

Artiklis analüüsitakse olümpiakangelase kui rahvusliku sümboli ja tema usaldamise ilminguid folklooris.

Mare Kõiva annab folkloori vahendusel ülevaate Äksi nõiaga seotud juttudest ja tema tegevusest nõukogude ajal.

Liisi Laineste artikkel „Huumoripoleemikad ja uurijaeetika“ on ajendatud meediareaktsioonist, mis järgnes venevastaste naljade avastamisele põhikooli õpiku lisamaterjalis 2007. aastal. Ta ütleb oma uurimuse

kokkuvõttes: „Uurijad peavad olema aina rohkem teadlikud sellest, et nende uurimust (või isegi selleks kogutud materjali) võidakse pidada solvavaks ja ebaeetiliseks.“ Maarja Villandi tutvustab artiklis „Pseudolingvistika kui folkloorinähtus“ ebakeeleteaduslikke keelesuguluse teooriaid ning toob välja nende tunnused ja tekkepõhjused.

Vladimir Sazonov heidab pilgu kaugesse minevikku artiklis „“Lahesõjad“ 3.

eelkristlikul aastatuhandel. Sumeri ja Akkadi kuningate sõjaretked Pärsia lahe kanti 2700–2150 eKr“.

Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast

1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused