Välk ja pauk!

Aasta oli elektrit täis. Otseses ja ülekantud tähenduses. Särises juhtmes ja traadis, särises inimeste peas ja traadita avalikus ruumis. Välk lõi mitu korda maha. Mõne meelest sisse ka. Mõni arvas, et kui keset linna pikk post või varras püsti panna, siis saab pikse ohutult maasse juhtida. Teine jälle, et küll metalliliigutamisega välgu ära petab. Sellest ega teisest aga ei tõusnud sõprust, vaid uut tüli. Mis sest, et juba eesti ajakirjanduse vanaisa, õnnis Otto Wilhelm Masing ise õpetas, kuidas end laetud õhus targalt kaitsta. Olgu Masingu muistne tarkus siin üle korratud. Kes seda loeb kui mõistujuttu, leiab ka jõulurahu. Nüüd ei pea ju särtsuma, vaid särama kõik kuusk ja tuba.