Pollis aretatakse lõviosa meie puuvilja- ja marjakultuuridest

Esimesed teated Eesti ala puu- ja köögiviljaaedadest pärinevad XIII sajandist.

ASTA-VIRVE LIBEK, PIIA PÄÄSO, KERSTI KAHU, AVE KIKAS

Pikkade aiandustraditsioonidega ning puuviljandusele mullastikult ja kliima poolest soodsas Lõuna-Eestis Karksi vallas Polli külas asub 282 hektaril 34 töötajaga Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus. Alates 1945. aastast aretatakse keskuses puuvilja- ja marjakultuure, viljapuude vegetatiiv­aluseid, katsetatakse meie kliimas kasvatamiseks sobivaid uusi sorte, uuritakse kasvatustehnoloogiaid, taimekaitset ja maheviljelust ning kasvatatakse vähelevinud söödavate viljadega pargipuid ja põõsaid. Eesti päritolu 255 marja- ja puuviljasordist on 104 aretatud Pollis.

Alati nõutavad sordiomadused on talvekindlus, hea saagikus ja vastupidavus kahjustajatele. Viimastel aastakümnetel on eelnimetatute kõrvale tõusnud sortide kvalitatiivsed omadused: viljade atraktiivsus, käitlemiskindlus, inimorganismile oluliste toitainete (vitamiinid, orgaanilised happed, mineraalained, sahhariidid jne) suurem sisaldus ning muid kultuuripõhiseid ja kasutamisotstarbest tulenevaid omadusi. See tingib jätkuva sordiaretustöö, selleks et saada uusi ja paremaid turu nõuetele vastavaid sorte. Praegu tehakse Pollis sordiaretustööd õuna, pirni, ploomi, maguskirsi, musta sõstra ja vaarikaga.

Sortide valik

Parimad sordid valitakse kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistusse. Sortide valiku otsustab puuviljanduskomisjon, kuhu kuuluvad Pollis sordi­aretuse ja uuringutega tegelevad inimesed, maaülikooli aianduse osakonna ja Eesti Aiandusliidu esindajad ning tootjad. Pollis aretatud sortidest on alates 2013. aastast soovitussortimendis uued õunasordid ‘Krista’ ja ‘Liivika’, pirnisortidest ‘Kadi’, maguskirsisortidest ‘Anu’, ‘Elle’, ‘Kaspar’, ‘Mupi’ ja ‘Polli murel’, vaarikasortidest ‘Aita’, ‘Alvi’, ‘Helkal’ ja ‘Tomo’, valge sõstra sortidest ‘Hele’ ning musta sõstra sortidest ‘Karri’ ja ‘Varmas’. Aiandushuvilised leiavad sordikirjeldused ja rohkem teavet Pollis aretatud sortide kohta maaülikooli sordivaramu veebilehelt.*

Peale sordiaretustöö ja kvaliteetsete istikute paljundamise on puu- ja marjakultuuride kasvatamisel vaja säilitada geneetiline ressurss. 2014. aasta andmetel on Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes kokku 1145 säilikut, sh 421 õunapuu, 97 pirnipuu, 90 ploomipuu, 70 maguskirsipuu, 16 hapukirsipuu, 55 maasika, 70 vaarika, 4 pampli, 1 tayberry (vampel, pampli ja vaarika ristand – toim), 115 musta sõstra, 27 punase sõstra, 13 valge sõstra, 33 karusmarja, 49 söödava kuslapuu, 20 astelpaju, 26 pihlaka sorti ja aretist. Eestis aretatud sorte on nendest 136.

Pollis aretatud puuvilja- ja marjasordid on meie maakultuuri lahutamatu osa. Teadus- ja arendustegevuse ning puukoolis paljundatavate istikutega luuakse eeldused konkurentsivõimeliste kodumaiste puuviljade ja marjade tootmiseks. Polli aiandusuuringute keskus on puuvilja- ja marjakasvatajate hulgas tunnustatud puukool. Istikuid müüakse koostöös jaemüügiettevõtetega üle kogu Eesti, kevaditi pakutakse neid agaralt välimüükidel.

Ajakohased kontrollitud atmosfääriga säilituskambrid võimaldavad katseaedade toodangut turustada peaaegu aasta ringi.

Tootearenduskeskus

Tooraine olemasolu, kuid väiketööstusliku tootmise vajakajäämised viisid mõtteni hakata tegelema marjade ja puuviljade töötlemistehnoloogiate uurimise ja tootearendusega. Eesti ja Läti partnerite koostöös aastatel 2008–2010 projekti „GoodFruit“ tulemusena alustas tööd uudsete töötlemisseadmetega puuviljade ja marjade tootearenduskeskus, mis võimaldab päevas töödelda puuvilja- ja marjamahlaks, süsihappegaasiga rikastatud mahlajookideks ja limonaadideks või püreedeks ja hoidisteks tonni jagu marju ja puuvilju. Keskuses saab toota kuivatisi, näiteks mahla pressimisest alles jäänud koored ja seemned tehakse marjajahuks. Populaarseks on saanud meie puuviljamaius „Polli kummikud“, mis sisaldab õunapüreed ja jõhvikajahu. Pooltööstusliku mahuga katsetöötlemist saab läbi viia tellija retsepti järgi ja tellija toorainest või töötada retsept välja koostöös Polli aiandusuuringute keskuse spetsialistidega ning kasutada meie katseaedades kasvatatud toorainet. Viis aastat tagasi avatud tootearenduskeskus kümmekonna puuviljade ja marjade töötlemise seadmega on nii Eesti kui ka Läti väikeettevõtjate seas nõutud paik. Püsikliente on kogunenud neljakümne ringis, nõustatud on rohkem kui 60 ettevõtet.

Ettevõtjate ja teadlaste huvist esmase töötlemise jääkide väärindamise vastu sai alguse projekt, mille raames luuakse Polli aiandusuuringute keskuse juurde taimsel toorainel põhinevate tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus. Projekti algataja Eesti maaülikool on tõmmanud partnerite ringi taimses tooraines sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest ja ekstraktsioonimeetoditest huvitatud eraettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone. Kompetentsikeskusse oodatakse uurimistööd tegema selle valdkonnaga seotud maaülikooli teadlasi, koostööd tehakse Tartu ülikooli farmaatsia- ja keemiainstituudi ning Tallinna tehnikaülikooli teadlastega. Euroopa regionaalarengu fondist toetatav projekt loob alates 2014. aastast suurepärased eeldused keskusse rajatavates ekstraheerimis- ja kuivatustehnoloogia ning analüüsi laborites kõrgtehnoloogiliste meetodite abil taimse tooraine töötlemiseks. Meie eesmärk on kasutada bioaktiivseid ühendeid funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses.

Polli puuvilja ja marjakultuuride sordiaretus lähtub viljade biokeemilistest omadustest ja toiduainetööstuse vajadustest, teadustööd ja tootearendust toetav tehnoloogiline baas võimaldab toidulistes või mittetoidulistes toodetes kasutada ära kõik taimses tooraines sisalduvad bioaktiivsed ained ja ühendid.

* http://sordivaramu.emu.ee

Alates 2001. aastast on sorditunnistuse saanud

– õunasordid ‘Els’, ‘Kaari’, ‘Kaimo’, ‘Karamba’, ‘Katre’, ‘Kikitriinu’, ‘Krista’, ‘Liivika’ ning salatiõunasordid ‘Kuku’, ‘Ritika’ ja ‘Ruti’;

– pirnisordid ‘Kadi’ ja ‘Polli punane’;

– maguskirsid ‘Anu’, ‘Elle’, ‘Ene’, ‘Irma’, ‘Karmel’, ‘Kaspar’, ‘Mupi’, ‘Piret’, ‘Polli murel’, ‘Tontu’, ja ‘Tõmmu’;

– vaarikasordid ‘Aita’, ‘Alvi’, ‘Espe’, ‘Helka’, ‘Tomo’;

– valge sõstra sordid ‘Hele’, ‘Valko’;

– musta sõstra sordid ‘Almo’, ‘Ats’, ‘Elo’, ‘Karri’ ja ‘Varmas’.