E-reede

Sel reedel Sirbis: E-riik, E-patriotism, avatud riik, küberjulgeolek, digitaalne ühisturg, andmekaitse, E-lahendused ja haridus, postinternetikunst, E- raamatud, blogid, E-ehitus, nuhvlid, folkloor ja meedia.

ARO VELMET: E-patriotism ja efektiivsuse surmahaare

E-patriotismi loogika võtab e-riigi praegust suunda kui paratamatust ja jätab mulje, justkui oleks edasised küsimused puhttehnilised, kuigi tegelikult on tegemist sügavalt ideoloogiliste valikutega.

Kas nuhvlid varastavad meie aja? Intervjuu sotsioloogiaprofessor JUDY WAJCMANIGA.

 HILLE HINSBERG: E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid

Sa ju saad aru, et me sinuga seisame kahe maailma vahel, piiri peal? – küsib tumedasilmne tuneeslane hommikukohvi kõrvale.

See piir, mida Facebooki-revolutsiooni veteran silmas peab, on nähtamatu joon suletud ja avatud, seisva ja areneva, vana kooli ja uue põlvkonna riigivalitsemise (ja võib öelda, et lausa ühiskonna korraldamise) mudeli vahel. See on joon, mis tasapisi muutub üha laiemaks alaks. See on piiritsoon, millel pole okastraati, kuid mille eraldusriba on selgesti tajutav. Mitte ainult filosoofiliselt, nagu mu kolleeg väljendus, vaid praktiliste muutustena.

LIINA KAMM: Privaatsust säilitav andmeanalüüs

Digitaalne kirje kohe luuakse inimese kohta pärast tema sündi. Sellest alates jälgitakse tema elukäiku ja kogutakse andmeid eri eluvaldkondade kohta. Riigiasutused haldavad infot oma kodanike tervise, hariduse ja sissetulekute kohta, et neid paremini ravida, harida ja neilt makse koguda. On arusaadav, et riik toimib paremini, kui tal on korralik ülevaade oma elanikkonnast. Teisest küljest muudavad elektroonilised andmekogud ka inimeste elu lihtsamaks. Lepingute sõlmimine, ülikooli sisseastumine, sissekirjutuse muutmine ja apteegist retseptirohtude ostmine on viimase kümne aastaga palju kergemaks läinud.

MARKO PETERSON: E-lahendused ja haridus

Viimasel kahekümnel aastal oleme saanud osa elektroonikatööstuse revolutsioonist ning sellega koos ka viimastel aastatel digitaalse sisu hulga hüppelisest suurenemisest. Kui võimsamad personaalarvutid ja töökindlamad GSM-telefonid said laialdasemalt kättesaadavaks enne XX sajandi lõppu, siis nüüd, rohkem kui 15 aasta pärast, on tavaliste, ainult helistamiseks mõeldud telefonide asemel keskmise lauaarvuti võimsusega võrdväärsed nutitelefonid, nuhvlid ja tahvelarvutid. Kõik need on juba taskukohase hinnaga, mis kahtlemata suurendab nende inimeste hulka, kes saavad üüratutes kogustes digitaalset infot tarbida ja arendajate loodud rakenduste funktsioone kasutada.

VIRGO SULAKATKO: E-ehitus – ehitussektori innovatsioon

Viimastel aastakümnetel on infotehnoloogia areng mõjutanud suuresti meie igapäevaelu, suhtlusvahendeid ja töömeetodeid, kuid Eesti ehitussektor ei ole siiski veel sellest kõigest parimal moel kasu lõiganud. Kümnendik Eesti elanikkonnast on seotud ehitusvaldkonnaga, mida võib iseloomustada kui traditsioonilist ja aeglaselt muutustega kohanevat majandusharu. Mujal Euroopas nähakse tänapäeval ehitussektori digiajastule järeleaitamises aga majanduslikku kasu nii valitsuste kui ka ettevõtete tasandil.

LAURI LINDSTRÖM: Küberjulgeolekust. Globaalset lahendust silmapiiril ei paista
2010. aastal toimunud küberrünnet Iraani tuumaprogrammi aeglustamiseks peetakse küberrelva esmakordseks kasutamiseks. Tarkvara, millele uurijad andsid hiljem nimetuse Stuxnet, oli kavandatud ainult sihtmärgiks olnud tuumakütust rikastavate tsentrifuugide füüsiliseks kahjustamiseks.

REBEKA PÕLDSAM: Postinternetikunst e-residentsuse Eestis

Tänapäeval kunstivoole enam ei defineerita, ent on mõned värsked erandid. Uusimaks suundumuseks nüüdiskunstis võib pidada antropotseeni ehk üdini inimmõjulisena ja -looduna maailma käsitlevat mõtte- ja kunstivoolu, mis hõlmab endas ka postinterneti ideid.

MIHKEL SAMARÜÜTEL: Märkmeid raamatublogidest

Vaatlen siinkohal praeguseid eestikeelseid blogisid, kus juttu kirjandusest. Laias laastus võib need jaotada kaheks: on selgelt määratletud raamatublogid ning laiema huvivaldkonnaga blogid, kust muude teemade käsitlemise kõrval leiab postitusi raamatute kohta. Vaatlemata jätan mitte nii blogilikud veebilehed või portaalid, kus muu hulgas ka raamatutest juttu.

HENDRIK LINDEPUU: E-raamatutest lugeja, tõlkija ja kirjastajana

Olen üsna agar e-raamatute lugeja. Tõsi, e-lugeriga loen küll peamiselt poolakeelset kirjandust, eestikeelset kirjasõna laenutan enamasti traditsioonilisel viisil raamatukogust. Poolakeelset kirjavara on aga minu lektüüri hulgas praegu umbes 95%.

E-raamatu eelistest on piisavalt räägitud: odavam hind, kiirem kättesaadavus, e-lugerite suur mahutavus (vastavalt mälumahule paarist tuhandest mitmekümne tuhande raamatuni – rohkem, kui üks inimene jõuab elu jooksul läbi lugeda), keskkonnasäästlikkus – paberipuud jäävad metsa kasvama.

Meie üksindus tähtede all. Intervjuu Rootsi kirjanik TOMAS BANNERHEDIGA.

ÜLO MATTHEUS: Kas pärast ajaloo lõppu tuleb kultuuri lõpp?

Oleksin tahtnud selles loos rääkida kirjanikest ja kirjandusest ning panna sellele hoopis teistsuguse pealkirja „Parim kirjanik on surnud kirjanik“ – paralleeltsitaadina sellest, mida Ameerika kolonistid arvasid ammustel aegadel indiaanlastest.

Tänapäeva maailmas folkloor ja meedia kattuvad. Intervjuu folklorist CHARLES L. BRIGGSIGA.

Arvustamisel

Margo Vaino „Tee on auklik“ ja „Tööloomad ei rasestu“

Lepo Sumera „Südameasjad“ ja klaveriplaat

Kontserdid sarjast „Heli ja keel“ ja „Eliitkontserdid“

Koorifestival „Tallinn 2015“

Dokumentaalfilm „Fast Eddy vanad uudised“

Mängufilm „Taksojuht“

Tegevuskunstifestivali „Diverse Universe“ ehk „Mitmekülgne universum“

Tanja Muravskaja „Kolm õde“

Tartu kõrgema kunstikooli näitus „Väli“ disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni

Cabaret Rhizome’i „Otsuse anatoomia“

Tallinna Linnateatri „Sügise unenägu“