Filmimaailm

Aare Ermel

Pariisis jagati Césare 25. veebruaril oli Pariisi Théâtre du Châtelet kohaks, kus tehti teatavaks järjekordsete Césaride laureaadid. Kõige edukamaks osutus režissöör Jacques Audiard’i krimifilm allilmaga seotud sulist, kes unistab saada hinnatud pianistiks. Menufilm “De battre mon coeur s'est arrête”, mis on muide ameeriklase James Tobacki 1978. aasta melodraama “Sõrmed” uusversioon, oli äratanud tähelepanu juba mullusel Berliini festivalil, Briti filmi- ja televisiooniakadeemia tunnistas selle viimati aasta parimaks välisfilmiks. Kümnest Césari nominatsioonist võitis see kassafilm kaheksa.

Aastaauhinnaga tunnustati ka dokfilmi “Pingviinide marss”, režissöör Michael Haneke põnevusdraamat “Varjatud” ja sõjadraamat “Häid jõule!”. Olulisemad näitlejapreemiad läksid 80aastasele Michel Bouquet’le (surev ekspresident eluloofilmis “Le Promeneur du Champ de Mars”) ja Nathalie Baye (alkohoolikust politseidetektiiv krimifilmis “Le Petit lieutenant”.

Hindud ei ole rahul

Suurbritannias elavate indialaste suurim katusorganisatsioon The Hindu Forum of Britain, mille alla  kuulub saareriigi 240 suuremat hindu kogukonda, on kutsunud oma toetajaid ühinema protestikirjaga, mis on kavas saata Hollywoodi filmilevitajale Warner Bros. Nimelt ei suudeta kuidagi leppida sellega, kuidas prantsuse menulavastaja Patrice Leconte’i uusimas hittkomöödias “Les Bronzés 2: Amis pour la vie” pilatakse ja naeruvääristatakse hindude üht olulisemat jumalat Šivat. Mis sellest, et seda tehakse justkui möödaminnes. Kuuldavasti 35 miljoni eurose eelarvega projektis osalesid prantslaste armastatud ekraanikuulsused Josiane Balasko, Gérard Jugnot, Thierry Lhermitte, Christian Clavier, Michel Blanc ja itaallanna Ornella Muti.

Lähiminevikus lahkunuid

Nam June Paik (20. VI 1932 – 29. I), Koreas tekstiilivabrikandi pojana sündinud avangardistlik videokunstnik, keda peetakse üheks selle kunstiala teerajajaks. Korea sõja päevil siirdus koos perekonnaga sünnimaalt Hongkongi, sealt edasi Jaapanisse ja Saksamaale. Pöördeliseks kujunes 1958. aasta, kui Nam June Paik tutvus Darmstadtis John Cage’i eksperimentaalmuusikaga ja George Maciunasega, neodadaistliku rühmituse Fluxus juhtfiguuriga. Peagi algas tema tihe koostöö Fluxusega, kuhu kuulusid näiteks visuaalkunstnik George Brecht, performance’i-kunstnik Yoko Ono, minimalistlikku muusikat viljelnud LaMonte Young. Eriti edukaks kujunesid korealase ja tšellist Charlotte Moormani ühisprojektid. Olulisemaid töid: “Opéra Sextronique” (1967), “TV Bra for Living Sculpture” (1969), “TV Buddha” (1974), “Good Morning, Mr Orwell” (1984), “The More the Better” (1988).

Walerian Borowczyk (2. IX 1923 – 3. II), poola-prantsuse sürrealistlik filmilavastaja. Multifilmikunstnikuna alustanud Borowczyku esimeseks täispikaks filmilavastuseks oli groteskne poliitiline allegooria “Goto, armastuse saar” (1968), millele järgnes Juliusz Slowacki bestselleri järgi vändatud “Blanche” (1971), XIII sajandi Prantsusmaale kanduv traagilise armastuse lugu. Seejärel keskendus Borowczyk eeskätt erootiliste kõmufilmide lavastamisele, millest on ilmselt olulisemad “Amoraalsed lood” (1974), “Patu lapsed” (1975) ja “Doktor Jekyll ja naised” (1981).