Müürilehe novembrinumber uitab düstoopilistel radadel

Lehenumbri juhatab sisse pikem usutlus kultuuri- ja muusikakriitiku Tõnis Kahuga, kelle hinnangul puudub tänapäeva ühiskonnal utoopiline visioon, mida asendab sädelev, kaunis ja seest tühi olevikuhetk. Ott Pärna küsib, kust peaksid tulema uued suured innovaatorid, kes globaalprobleemidele lahendusi pakuvad, kui riiklik teadus- ja arendustegevuse rahastus kuivab järjest kokku, kõrgharidus liigub üha suurema spetsialiseerumise suunas ning ettevõtted tegelevad pigem inkrementaalse innovatsiooniga.
Kaspar Kruup portreteerib üht nüüdisaja suurt leiutajat, raketifirma SpaceX asutajat ja Tesla tegevjuhti Elon Muski, kelle tegevus tõotab uusi väljakutseid nii disaineritele, sotsioloogidele kui ka filosoofidele.
Filosoofiadoktor Mats Volberg arutleb, milliste eetiliste dilemmade ette Tesla toodetavad isejuhitavad autod meid lähitulevikus panevad.
Märt Põder tituleerib Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe ehk TTIP meie omasüüliseks düstoopiaks, mis seab suurkorporatsioonide ärihuvid riikide suveräänsusest ja kodanike tahtest kõrgemale. Kaupo Vipp visandab globaalkapitalismi painetest pääsemiseks bioregionalistliku mudeli Eestist kui riik-looduskaitsealast. Rahvusvaheliste Suhete Ringi tudengid selgitavad käimasolevat pagulaskriisi demograafilise plahvatusega Lähis-Idas ja Aafrikas, mis on vallandanud seninägematu noorte paisu.
Tanel Pern ja Sander-Ingemar Kasak arvustavad kultuurinähtusi, mis vaatlevad Räniorus paiknevat tehnoloogiamekat läbi satiiri kõverpeegli.
Pern ütleb Dave Eggersi romaani „Ring” kohta, et see astub dialoogi nii Orwelli teose „1984” kui ka Aldous Huxley „Hea uue ilmaga”, liigitudes seetõttu kriitiliseks düstoopiaks. Kuigi teleseriaali „Silicon Valley”
düstoopiline potentsiaal jääb Kasaku arvates nõrgaks, pakub see ironiseerivat perspektiivi süngele nutiajastule.
Kunstirubriigis saab lugeda Piret Karro mõttevahetust soome kunstniku Jaana Kokkoga, kelle feminismist tõukuv kapitalismikriitiline näitus „Kujutledes tulevikku” oli hiljuti üleval Y-galeriis. Filmikülgedel heidab Ülo Pikkov pilgu animatsioonfilmide värvikirevasse minevikku, leides sealt nii õõva kui ka utoopilisi fantaasiamaailmu. Arhitektuuriküljel saavad sõna füüsiliste fantaasiamaailmade rajajad – Disney loovdisainer Dumëne Comploi ja nimeka Ameerika arhitektuuriülikooli SCI-Arc juht Hernan Diaz Alonso.
Kirjandustoimetaja Maia Tammjärv jõi koos Mudlumiga tema tillukese maja tillukeses köögis ära mitu tassi kohvi, rääkis kirjandusest, kriitikast, poliitikast ja pseudonüümidest. Kirjandusrubriigist võib leida veel barthesliku Roland Barthes’i fragmentaariumi Neeme Lopi sulest, Jim Ashilevi arvustuse Kaur Riismaa romaani „Pühamägi” kohta ning Željko Barišići luulet.

Värskemaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest muurileht.ee või liitu kirjalistiga.