Eestlasena Riia raamatumessil

Livia Viitol

XI Balti raamatumess Riias 28. II – 2. III 2008

28. veebruarist 2. märtsini peeti Riias Ķīpsala rahvusvahelises näituste keskuses XI Balti raamatumessi. Küllap on paljudel meeles 2007. aasta mais Saku suurhallis toimunud suurejooneline X Balti raamatumess ja tookordsed kirjandusüritused. XI Balti raamatumessi „joon” oli sama suur: mõte muuta raamatumess lugejatele, autoritele, kirjastajatele ja kõigile, kes raamatuid armastavad,  tõeliselt ilusaks ürituseks, sai teoks.

Väliskülalistest olid läti lugejatega kohtuma tulnud islandi kirjanik, raamatu „101 Reykjavík” autor Hallgrimur Helgason ja soome kirjanik Kira Poutanen.

Erikülaliseks oli seekord aga Venemaa. Otse peaukse kõrval lahtises ruumis asetsesid säravsinisele seinale kinnitatud venekeelsed plakatid „Vene raamat” ja raamatureklaamid. Kohale olid saabunud kuulus detektiivkirjanik Tatjana Ustinova ja poliitik Irina Hakamada, tutvustati Mihhail Vellerit, Jevgeni Popovi jt praegu Venemaal loetavaid vene kirjanikke ning nende teoseid. Boksi ümber tungles rohkearvuline publik – omavahelistest repliikidest võis aru saada, et tegemist oli Riia venekeelsete elanike ja ajakirjanikega.

1. märtsil esitles rock-ansambli saatel oma lätikeelset luulekogu „Hunt Ükssilm” Stockholmis elav kakskeelne välisläti luuletaja Juris Kronbergs, kelle eestikeelne luulevalimik, mis sisaldab ka „Hunt Ükssilmast” valitud tekste, ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas 2007. aasta aprillis (tõlkijad Guntars Godiņš ja Livia Viitol).

Pühapäeval, messi viimasel päeval, kohtus lugejatega taas Riias elav välisläti poetess ja tõlkija Astrid Ivask (Astrīde Ivaska), kes esitles oma lätikeelset koondluulekogu „Luule ja tõlkeluule” („Dzeja un atdzeja”, Pētergailis, 2008). Kauni kujundusega (Ivar Ivaski joonistused kaanel ning arvutitöötlusena kaane sisekülgedel) mahukas kogumik hõlmab lisaks originaalluulele ka Ivar Ivaski eestikeelse luule tõlkeid („Verandaraamat” jt), ent ka tõlkeid inglise (Elizabeth Bishop, Robert Lowell jt), hispaania (Jorge Guillén), soome (Toomas Anhava, Paavo Haavikko, Pentti Saarikoski jt), leedu (Henrik Radauskas, Kazis Bradunis, Justinas Marcinkevičius, Judita Vaičiūnaitė jt) ja vene keelest (Boriss Pasternak, Anna Ahmatova, Ossip Mandelštam).

Astrid Ivaskist kui leedu luule vahendajast, samuti tööst, mida tegid Astrid ja Ivar Ivask Nõukogude okupatsiooni vältel leedu kirjanduse tutvustajatena ajakirja World Literature Today veergudel, oli kõnelema tulnud leedu kirjandusteadlane Silvestras Gaižiūnas. Tema koostatud ja toimetatud Astrid ja Ivar Ivaski ühisluulekogu „Lendavad järved” („Skraidantis ežeras”) koos põhjalike sissevaadetega mõlema kirjaniku ellu ja loomingusse ilmus 2007. aastal Vilniuses.

2003. aastal Eestis ilmunud Astrid ja Ivar Ivaski ühisluulekogu „Rändav järv” (Eesti Keele Sihtasutus, eessõna kirjutanud Anna Žigure) koostaja ja  toimetajana pidas ettekande „Dialoog Astrid ja Ivar Ivaski luules” allakirjutanu. Sisaldab ju mõlema luuletaja looming mitmeid ühiseid märksõnu, „mere”, „merevaigu” ja mitmete kohanimede kõrval ka „järve”. Luuletajatee algul sündis Astrid Ivaskil luuletus „Järve ristsed”, milles kõneldakse järvest, mis võib õhku tõusta ja laskuda nagu lind luuletaja õlale. Eesti keelde on selle riimilise luuletuse tõlkinud Marie Under, edastades täiuslikult luuletuse ballaadilisuse ja salapära.

Seesama „Järve ristsed” („Ezera krstības”) on andnud tähendusrikka pealkirja ka Astrid Ivaski lätikeelse koondkogu esimesele osale, kuid luuletust ennast me mahukast kogumikust siiski ei leia: kas on see tegijatel suure töö käigus välja ununenud või lihtsalt ära lennanud – nagu rändaval/lendaval järvel kombeks!

Ent tagasi messi juurde. Kui lätlastel olid esindatud kõik suuremad kirjastused, sekka väiksemaidki, ning ka leedulaste puhul jäi silma õige mitu müügiboksi, siis eestlased olid seekord väljas vaid ühe boksiga. Sõbralikult naeratava müüjanna sõnul oli ta suutnud suurema osa kaasa võetud raamatutest küll juba ära müüa, kuid, mis seal salata, meie boks kadus nagu piisk Läti kirjandusmerre. Suurem rahvas, rohkem lugejaid, kuid eks ela ju eestlasigi Riias mitmeid tuhandeid, kõnelemata ingliskeelsetest tudengitest…

Pühapäeva keskpäevaks valitses hiigelsaalis rõõmus osasaamis- ja ostupalavik. Rahvast muudkui kogunes. Tuldi perekonniti, osteti, vesteldi, istuti, joodi kohvi ja kuulati, kuidas Astrid Ivask Literatur Café laval oma luulet luges – nauditi viibimist kirjanduse keskel. Väga palju oli lapsi, käes helerohelised messiõhupallid, mis aeg-ajalt valju kärgatuse saatel lõhki läksid. „Raamatuterrorism,” arvas tuttav läti luuletaja muiates. Lastele oli messi tarvis välja mõeldud mitu töötuba. Kes lapseeast väljas, neil oli hea võimalus osaleda vestlusringis „Kas on kerge olla noor?”.

Keset päeva tungeldi Pētergailise leti ees, et saada autogrammi Astrid Ivaskilt. Juba koguneti uueks kirjandussündmuseks: kohtuma populaarse kirjaniku Knuts Skujenieksiga, kellel samuti messiks raamat ilmus. Messi kavast jäi silma Dāce Zvirbulese vastse romaani „Kui Eeva on Aadam” esitlus, kus teooriapoole võttis enda kanda diskussioon „Kas mees tunneb nagu naine (ja vastupidi)? Uued arusaamad sugudevahelistest suhetest Lätis”. Diskussioone oli teisigi, näitus “Venelased Baltikumis. Uue identiteedi otsingud”. Oli ka tõlkeraamatute presentatsioone (Kai Meyer, Judith McNaught).

Kirjastajad olid tõepoolest mõelnud kõigile, kirjanikud – kõigele. Koguni kunstiliikide lähendamisele. Näiteks Pauls Bankovskisel, ühel tänapäeva Läti menukamal kirjanikul, oli messi tarvis välja pakkuda oma jutustuste „Sügise rist” ja „Offshore” videoversioon.