Rock Café – New York Tallinnas?

Igor Garšnek

   

Eesti rokikultuurkihi paksust mõõdetakse kuulsuste

 seinal esialgu kahe tähega – Grapsi ja Rujaga.

Aga tulevik lubab enamat – Rock Café programm

on häid eesti bände täis. PIIA RUBER

 

Sügis on ühtpidi kurb aeg: lehed puudel kolletavad. Ent sügis on ka alguste aeg, ja mitte ainult Eestis. Lähipäevil avavad (või on just avanud) oma hooaja Eesti Rahvusooper, Eesti Kontsert, ERSO, Tallinna Filharmoonia ning paljud teised, kuid rääkigem siinkohal ka Rock Cafést, kes avas samuti äsja oma järjekordse hooaja.

Rock Café on klubina nähtus omaette: publiku ette tuuakse selliseid superstaare, kes on tavalised ehk New Yorgi klubide kvartaleis, kuid sugugi mitte nii igapäevased Põhjamaadel. Nii et New York jõuab pea iga kuu Tallinna lavale Tartu maantee mäenõlval, paigas, mida rahva seas juba oma pool sajandit Sossi klubina tuntakse.

Margus Pilt, kes on nii Rock Café kui ka iga päev rokkiva RadioMania ihu ja hing, on öelnud, et Eestis on vaja kindlasti mitte ainult oma vaid ka lääne eliitbändide areeni. Nimed nagu Deftones, Joe Zawinul, Steve Vai, Bill Wyman, Buddy Guy jpt ei jäta kindlasti ükskõikseks kuulajaid, keda huvitab rock-muusika. Ja (loodetavasti) ka mitte neid, kelle vaimu kannab süvamuusika selle sõna parimas tähenduses, olgu see proge- või heavyrock.

Rock Café pole mingil juhul trendiklubi. Margus Pilt suhtub nn trendipõlvkonda väikese huumoriga: eks ole neidki publiku hulgas, kelle puhul esitaja nimi määrab kõik – et kas üldse kohale tulla või mitte. Mujal maailmas minnakse rock’i-klubidesse kohale sageli just selle mõttega, et näe, uus nimi, põnev, mis nad teevad. Vaim on eelarvamusvabam. Rock Cafés esinevad alati artistid, keda tasub kuulata (ja mitte reivida). Olgu oma või välismaised. 26. IX toob Rock Cafésse ansambli W.A.S.P ning 29. IX ansambli Fish! Rääkimata kodumaistest pärlitest (süldigrupeeringud sinna laiama ei pääse).

Korraliku rock’i-klubi olemasolu ei ole ühes linnas sugugi vaid popkultuuri ja meelelahutusäri õitsengu märk. Selline Helsingi Tavastia-taloga võrreldav kontserdipaik kuulub samasse kilda kultuuritehasega, millele meil linnavalitsus munitsipaalpinna ja -toe pakkumisega ikka rohelist tuld ei taha näidata, kuigi Polymeris ollakse ennast juba küllaga tõestanud. Rock Cafél on muidugi taga turundus, kommertsmootor, kuigi eks ole siingi ajuti tunne, et lendavad nii pärlid kui sead.

Tegijaile tuleb tunnustust avaldada: kummalisel kombel on see klubi andnud tugeva panuse Tallinna kultuuriruumi hingeshoidmiseks. Ehk suuremagi kui mõni “süvakultuuri asupaik”.