Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine.
Homme, 13. augustil peetakse taas Võtikvere raamatuküla. Millisele teemale peol seekord tähelepanu pööratakse ja kes on esinejad?
Seekord võtame vaatluse alla mäluteema. Küsime, kas kirjandus võib toimida teraapiana, terapeudina, lohutajana, sümboolse emana ja isana, aja ja ajastu mõtestajana, uue teadvuse loojana. Vaatleme koos eri valdkondade ekspertidega, kuidas me kirjandusteostes oma elu sõnastame, milliseid metafoore kasutame: nii loome ju ka seda kultuuriruumi, kus me oma igapäevast elu elame ja suhtleme.
Raamatuküla patroon on sel aastal luuletaja Veronika Kivisilla. Lisaks astuvad minu kirjanduslikku vabaõhusalongi kirjanikud Ilmar Taska, Jim Ashilevi, Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Ivar Sild, Tea Lall, Jan Kaus, Jüri Kotšinev, Kerttu Rakke jt, kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, ajaloolased Erkki Bahovski ja Milvi Martina Piir, filosoofid ja psühhoanalüütikud Meelis Sütt, Ants Parktal, Ivar Tröner, Aleksander Kotšubei. Koos muusikute Ain Agana ja Jaak Johansoniga on mul kavas isiklik luule-performance sõnade mõjust ja lugemispesas õpetab Maili Liinev lastele lugemisjoogat.
Sinu eestvedamisel toimub raamatuküla juba 17. korda. Mis nipiga?
See nipp on lihtne. Kui midagi teha, siis on oluline olla kohal. Tuleb tunnetada oma kultuuriruumi, hoolida sellest, mida me siin teeme, ja austada üksteise tegemisi. Võtikveres olen püüdnud juurutada n-ö vabaõhu kirjandusliku salongi ideed ennekõike selleks, et luua sotsiaalset sidusust. Mõjutusi olen saanud teistelt raamatuküladelt Soomes ja mujal Euroopas, aga selline elustiil oli loomulik ka okupatsioonieelses Eestis. Võtikvere küla inimesed tulevad ettevõtmisega alati kaasa, enamik neist on saanud keskkonnaalase hariduse, ja nad on raamatuusku nagu enamik eestlasi juba paarsada aastat.