Kultuurimajade aeg

J?n Rooste

 

Genialistide klubi avamine 1. IX 2006 Genialistide kontserdi, Triinu Pungitsa moekava, ingverisupi ja tantsuga. Fotol iluviiplejad Aule Urb, Ingrid Põldoja ja genialist Karl Laanekask. KRISTIINA MÜND

 

Esimesel septembril alustas Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu 2) tööd MTÜ Genialistide Kultuuriklubi… See sai alguse praktilisest vajadusest: nimelt polnud Genialistidel kuskil proovi teha, aga rendile taheti anda kogu teatrimaja. Teine lähtepunkt oli muidugi idealistlikum: säärast vabama vaimuga, mitte niivõrd silutud, remonditud ja läikima löödud, vaid veidi räpakamat ja isepäisemat kohta kultuurisündmusteks Tartus enam polnudki.

Ruumi on sääl muidugi vähe, aga Ivar Põllu arvates võiks Genialistide kultuurimaja olla ka midagi Euroopa klassikalise kultuuritehase sarnast. Esialgu on maja käima lükatud enam-vähem kureeritud kontsertide, teatrietenduste, luuleõhtute jadana, välja on pandud eesti kirjanike-klassikute vahakujude näitus. Prooviruumi kasutavad ka teised bändid.

Nagu ikka: paremad ideed sünnivad omaalgatuslikult, siis, kui generaatorid ei pea arvestama niivõrd bürokraatia ja reeglitega. Esialgu on maja käigus hoitud Genialistide enda rahastatuna: nad maksavad linnale renti, aga küsivad vaikselt ka toetusi.

Samal ajal on Tallinnas midagi kujunemas/selgumas sadama juures asuva katlamaja osas. Seni on seda hallanud ning kultuuritehasena käima lükata üritanud MTÜ Kultuuritehas (eestvedajaiks vennad Mikkorid), kel juba ette näidata täiesti toimiv Polymer. Polymer majandab end ära ning selle kultuuritehase ümber on kogunenud üsna arvestatav seltskond huvilisi.

Katlamajas pole aga asjad nii hästi edenenud. Nimelt linna asjameestele ja -naistele tundub projekt kuidagi kummaline või ebakindel. Muidugi, klassikalisest “kinnisvara arendamisest” ei saa kultuuritehase puhul juttugi olla – see on pigem nagu suur loovikute pesa, kus iga innukas tegija “arendab” oma osa ise. MTÜ toimib rohkem nagu katusorganisatsioon. Oma loomult on see veidi anarhiline nähtus, selline, mis tavalisele kinnisvaraarendajale, kelle käed alati kopa järele sügelevad, et saaks mõne uue ärikeskuse, hotelli, spaa või parkimismaja püsti ajada, pähe ei mahu.

Nüüd ilmus välja ärimees Rene Kuulmann, kes teatas, et tal on just säärase asja loomiseks raha olemas. Kohe tekkis uus MTÜ – Kultuurikatel, mille asju ajavad Veronika Valk, Peeter-Eerik Ots, Peeter Jalakas, aga ideestamisel lööb kaasa ka Madis Mikkor. Loota on, et asjaga aastaid seotud ning palju aega ja raha sesse projekti magama pannud kultuuritehasemehi – tolle idee maaletoojaid ning juurutajaid – kõrvale ei jäeta.

Selle nädala hakul oli ka väike ümarlaua moodi arutelu linnaametnike ja kultuurikatla inimeste vahel. MTÜ Kultuurikatel kutsus kultuuritegijaid kaasa, endaga liituma. Räägiti sellest, et katlamajast-kultuuritehasest peab saama loomemajanduse inkubaator või midagi säärast. Põhimõtteliselt, niipalju kui ma nende ideedest tean, on see ikkagi üsna klassikaline euroopalik kultuuritehas, mida rajada tahetakse, muust, n.ö kommertslikumast poolest, pole veel eriti kõneldud.

Üks on kindel, Tallinn vajab kultuuritehast. Ja justnimelt säärast demokraatlikku, s.t asutust, millele saaksid ligi ka majanduslikult mitte nii atraktiivsete alade loojad – noh, et pindu ei saaks ainult disaineri- ja arhitektuuribürood, mis võivad end ka ise ära majandada, vaid noortebändid prooviruumideks, kunstnikud ateljeedeks, käsitöökojad õpitubadeks jne. Sellest peab tulema linnakodanikele avatud ruum, selline paik, kus saaks käia, olla ja teha. Viru keskus tühjeneks siis vähemasti osaliselt hängivast seltskonnast, kellel oleks uus koht, loovat vaimu erutav paik, kus edasi hängida. Sotsiaalse funktsiooniga (aga muidugi ka rahvusvahelist kõrgkultuuri ahvatleva) kultuuriasutusena oleks projektil juba jumet.

Muidugi, eks see oli selline Tallinna-omane urbanistlik jama, et kogu asjaajamine ja ideed seisavad bürokraatliku tammi taga ning ootavad paberite ja linnaisade/emade mõtte kiiremat kulgu. Kütioru avatud ateljee tegutseb juba aastaid vaimuinkubaatorina nii noortele kunstnikele kui vanadele ässadele. Genialistid tegid Tartus oma asja lihtsalt ära ja otsivad alles nüüd tuge. Ses mõttes on Polymer samasugune ettevõtmine. Peab ka too katlamaja saama. Sakala keskuse kohale kerkib uus Coca-cola Plaza ja Viru keskuse laadne kultuuri- ja ärikeskus (eks aeg näita, kumb), seega võiks sadama ligi olla säärane veidi boheemlaslikum, mugavam, avatum, räpakam pesa, kus lipsuga mehed noori bändipoisse ära ei ehmata…