Keelpillimängijate konkursi võitis puhkpillimängija!

Toomas Velmet, “Con brio” ž? esimees

  Konkurss-festival “CON BRIO ‘06”

 

Nagu pealkirjas öeldud, juhtuski nii Eesti Kontserdi korraldataval IX konkurss-festivalil “Con brio ‘06”, mille eelvoor toimus Estonia kontserdisaalis 11. – 13. XI ning finaal sealsamas 19. XI. Kõnealune konkurss on juba nii vana, et päris täpselt polegi enam lihtne tuvastada, millal oli esimene. Eesti Kontserdi andmetel 1991, aga tean interpreete, kes väidavad olnud 1990. aasta finalistid. Lihtsale arvutusele toetudes tundub, et viimastel on õigus, kuid mine sa tea. Tänaseks pole “Con brio’l” enam vaja ennast tõestada, seda teevad konkursi laureaadid nii kodu- kui välismaal.

Tundub, et pole üleliigne jagada lugejale informatsiooni konkursi sõnastatud eesmärgi, osavõtu tingimuste, auhindade ning žürii ja selle tegevuse reglemendi kohta. Konkursist võivad osa võtta kuni 30aastased Eesti kodanikud või alalise elamisloa omanikud, nii üksikesinejad kui ansamblid. Esitada tuleb vabalt valitud kava kestvusega 25 – 30 minutit. Eesmärgiks on leida uusi andeid, kes pakuksid huvi kontserdipublikule Eestis ja ka väljaspool. Peaauhind on korraldajalt Eesti Kontserdilt 25 000 krooni ja kuni viis kontserti järgmisel hooajal. EMTA auhind on 10 000 krooni, ERSO ja Vanemuise SO auhinnad pakuvad võimalust esineda solistina orkestriga, ETV korraldab kontserdisaate, ERi poolt on salvestusleping ning võimalus osaleda Bratislava interpreetide foorumil “New Talent”, rahvusooper Estonia pakub osalemist ooperiprojektis ja lõpuks publikupreemia Eesti Mobiiltelefonilt. Vahemärkuseks sobib meenutada, et aastal 2000 võitis peapreemia pluss viis lisapreemiat tšellist Silver Ainomäe.

Žürii koosnes Eesti Kontserdi produtsentidest ja auhinnad välja kuulutanud institutsioonide esindajatest: Kristel Eeroja Vanemuise SOst, Peep Lassmann EMTAst, Heidi Pruuli ETVst, Tiia Teder ERist, Indrek Vau ERSOst, Andres Uibo, Neeme Punder, Raivo Tarum, Tuuli Metsoja Eesti Kontserdist ning Toomas Velmet esimehena. Žürii töö on objektiivsuse huvides hästi lihtne ja loogiline. Reglement näeb ette, et lõppkontserdile ehk finaali lubatakse neli kuni kuus esinejat ning need õnnelikud selgitab žürii salajasel hääletamisel. Finaalis kordub sama protseduur, kuid ainult peaauhinna otsustamisel, kõik teised auhinnad määravad need välja pannud asutuste esindajad. Publiku auhind selgitatakse välja hääletussedelitega. Kui salajasel hääletusel peaksid žürii liikmete hääled jagunema võrdselt, saab otsustavaks esimehe hääl. Žürii töö tulemus ei kuulu vaidlustamisele ja üksikasjad avalikustamisele.

Osavõtjate arvult oli tänavune konkurss sümpaatselt rohkearvuline ning minu suureks meeleheaks oli lavale pääsenute hulgas 16 keelpillimängijat, kes moodustasid küll kümme esinemisüksust, kuna minu veel suuremaks meeleheaks oli ennast konkursivormi üles töötanud ka kaks keelpillikvartetti. Siit on pärit ka loo pealkirja eksitav teave keelpillikonkursist, mille võitis oboemängija.

Žürii kogenud liikmete arvates oli tegemist väga kõrge, kui mitte kõrgeima osavõtjate tasemega “Con brio” ajaloos, puudusid autsaiderid ja õnneotsijad. Osavõtjate ettevalmistus ja kavade viimistlusaste näitasid äärmiselt tõsist suhtumist võistlusse ning finaali lubatud esinejate arvu “kuus” määras ainult karm reglement, esimeses voorus esinejate professionaalne tase lubanuks südametunnistuse piinadeta suurematki valikut.

Et konkursil on noorte muusikute seas motiveeriv jõud, tõendab asjaolu, et tänavusest osavõtjate nimekirjast leiame vähemalt viis nime, kes juba varem osalenud ja mõni neist ka finaali pääsenud. Noorimad osavõtjad on sündinud aastatel 1987 ja 1988 ning minul isiklikult on tuline kahju, et ainult üks nendest pääses finaali. Selleks osutus Maksim Štšura, pianist Narvast. Sama kindlalt võinuksid finaalis esineda ka viiuldaja Mari Poll ja pianist (!) Jaan Ots. Hüüumärk on asetatud tema eriala juurde seepärast, et andekas noormees esines konkursil kahes kehastuses, lisaks klaverile veel trompetisolistina. Mõnevõrra lahjema valiku puhul ei oleks olnud võimatu tema kuulamine finaalis mõlema kavaga. Õnneks on kõigi nende noorte ja andekate aeg veel ees.

Kõike seda, mille kohta ma siin arvamust avaldan, tuleb võtta kui minu isiklikku suhet osavõtjatesse, kuna žürii arvamus kujunes teatavasti välja salajasel ja sõnatul hääletusel. Suurepärane oli duo Liis Mäevälja (saksofon) ja Marina Zolotarjova esinemine, kelle puhul ootaks veel ainult artistlikku vabanemist-avanemist, kuid professionaalselt on juba praegu kõik suurepärane.

Aastaid oleme oodanud noorte huvi tõusu keelpillikvarteti žanri vastu ja siit nad tulid – suurepärased TetrArchi ja String-kvartett soliidse repertuaari ja kõrgtasemel viimistlusastmega. Mõlemal koosseisul peaks olema silme ees suund rahvusvahelistele konkurssidele. Pianistid Anastassia Aleksejeva ja Mihkel Järvi olid suurepärased, esimene oma erilise süvenemis- ja kuulamisvõimega, teine virtuoossuse ning karakteriloomega. Veel oli tänavusest konkursist osavõtnuile omane esituslik enesekindlus ehk realiseerimisvõime, mis mõne üksiku erandina küündis ligi saja protsendini.

Selle eelduse loogiline jätk ilmnes finaalis, kus eranditult kõik kuus osavõtjat esinesid nii mõnigi kraad kangemalt kui eelvoorus. Eelvooru järel toimus žürii hääletus, mis ka esimesel katsel selgitas välja finalistid. Kvartett TetrArchi (Kristjan Hallik, Kristiina Kostrõkina, Laur Eensalu, Indrek Leivategija), Andres Kontus (tromboon), Annemari Ainomäe (viiul), Riivo Kallasmaa (oboe), Maksim Štšura (klaver) ja Rūta Lipinaitytė (viiul). Finalistide tase oli sedavõrd kõrge, et peapreemiale võis kandideerida kuuest vähemalt neli osavõtjat ja nende hulgas järjestuse kehtestamine salajase hääletamisega on üsnagi õnnemäng. Samas olen veendunud, et objektiivsemat süsteemi nii subjektiivses mängus kui konkursimängud ei ole teada. Konkursi tulemused olid järgmised: Eesti Kontserdi peaauhind 25 000 krooni, Vanemuise SO auhind, ETV auhind ja Eesti Raadio salvestusleping Riivo Kallasmaale (oboe); EMTA auhind 10 000 krooni ja EMT-lt publikupreemia kvartetile TetrArchi; ERSO auhind Andres Kontusele (tromboon); Eesti Raadio poolt esitatakse foorumile “New Talent ‘07” Annemari Ainomäe (viiul). Žürii liige professor Peep Lassmann pani välja isikliku preemia suuruses 25 000 krooni ning määras selle Rūta Lipinaitytėle (viiul).

Lõpetuseks veel mõned isiklikud arvamused möödunud konkurss-festivali finalistidest. Kuigi žürii töö üksikasju pole lubatud avalikustada, siis oma eelistusi ja arvamusi ma ei soovigi varjata. Minu peapreemia kandidaat oli suveräänselt keelpillikvartett TetrArchi. Sellel on mitmeid põhjusi ja peamine ei olegi sensatsiooniline asjaolu, et nad esitasid Šostakovitši VIII kvarteti peast. See on küll pretsedenditu nähtus omas žanris, kuid olulisemaks pean teose viimistlusastet ja artistlikku vabadust ning täiesti erakordset kvartetivaimsust, mis pole sugugi väljamõeldis, vaid reaalselt harva esinev tunnetus. Olen absoluutselt veendunud, et sellel kooslusel on õnne ja me kuuleme neist veel palju.

Kui keegi oleks minult veel küsinud arvamust finalistide kohta, siis minu teine favoriit olnuks sama kindlalt Rūta Lipinaitytė ja tema kavast absoluutselt veenev Alfred Schnittke Sonaat nr 1 koos pianist Reet Ruubeliga. Kahju, et noorele suurepärasele pianistile Maksim Štšurale ei jagunud finaalis midagi, kuigi ta võinuks oma esitusega väärida nii mõndagi paljudest preemiatest. Paljude siit-sealt ja kolmandast kohast laekunud parandusettepanekute hulgast jäi üks ettepanek päris arvestatavalt kõlama: finaali jõudnud konkursandid peaksid kõik leidma äramärkimist ühel või teisel moel. Päris üksmeelne oli aga žürii arvamuses, et eesti keelpillimängijate tase on selgelt tajutaval tõusuteel ja see on ometi suurepärane märk. Soovin kõigile finalistidele eelkõige artistlikku õnne, sest töökust ja oskusi näib juba olevat.