Tapani Kinnunen

JAN KAUS

ReisipiltVeedan öö hotelliskus ööbisid ka rollingud oma Tallinna laividel,fotodest koridori seintelnäeb tõde.Keith Richards ja Ron Woodpanevad plärumässituna surnupealuulippu.Teisel fotolastub hotellipresident Tarja Halonenpiki punast vaipa,adjutant põlvitabet siduda kingapaela...olen lõdvas silmusestoas 604,amüseerin ennastvaadates pornot Tallinna ööSuurel kõbilisegi ei seisa õietiaga pauk on vaja lahti saadanaine imeb nagu seganeaga kõbil vajub plärtsti longuVahetan kanalitTänavanurgal seisab prostituutJurist Liiga palju naisikellega ei saa magada,nüüd siis see Irjakes on kütkestav ja tark...mida kuradit ma teen?Liiga palju viinamida ei saa juua... Ku-Ku-klubiSurma Fakiirütleb mu sõpsi kohta:?See mees on kibestundvana peer, talleläheb korda ainult ta ise.Miks ta tulirikkuma meeleolu?? Fakiir on luuletaja, mu sõpson luuletaja, mina olenluuletaja...Kallutan klaasi.Olen rõõmus, et musõpsile lähebvähemalt ta ise korda. Meik, ketid ja hariEesti punkluuletajaütleb vastuvõtul:?Ma lõpetan kindlastiõhtul kartsas, seal lõpetanma igal reedel.?Hoian veiniklaasitaldriku äärel jasöön lõhet...soome naisluuletajakõnnib ringi jaröögib: ?Persse, ma tahan õlut!?Ta juhatatakse viisakaltriidenagide juurde,takso ootab. Neli päevajärjest on olnud liiast...Hiljem hakkabpunkar süstemaatiliselträuskama, tajuhatatakse viisakaltvälisuksele, autoon seesama... esimeseklassi kartsasõit? Tõlkinud

Ülaltoodud luuletused on võetud Soome uuema põlvkonna ühe säravama luuletaja Tapani Kinnuneni värskest luulekogust ?Pyhä Kankkunen? (Savukeidas, 2004) ja põhinevad kõik tema külaskäigul Tallinnasse II Põhjamaade luulefestivali ajal mais 2002. Kinnunen esines tol korral mälestusväärselt, temale ainuomase jõulisusega klubis Spirit, jäädes meelde isegi Kiwale, kes määratles Kinnuneni Areenis ekslikult homopoeedina, mis asjaosalisele endale väga palju nalja tegi.

Kinnuneni tekstid põhinevad argielu teraval, esmapilgul justkui kiretul ning juhuslikulgi registreerimisel, seega võib just tema tekstide eluline tasand saada tulevastele kirjandusloolastele hõrgutavaks uurimisobjektiks. Kõnealuse valiku mõtteks ja pisikeseks lisaväärtuseks oli soov näidata päriselu ja loomingu järjekordset, ajaliselt ja ruumiliselt niivõrd lähedast põimumist. Täpsemalt, Kinnunen mainib oma luuletustes vähemalt kahte noorema põlvkonna eesti poetessi: Irja Vaherit luuletuses ?Jurist? ja Fagira D. Mortit (soome keeles ?Kuoleman Fakiiri?!) luuletuses ?Ku-Ku-klubi?. Fagira D. Morti ja Kalju Kruusa kinnitavad, et kõnealune intsident ei toimunud mitte Ku-Ku klubis, vaid Spiritis. Timo Lappalainen, kõnealuse luuletuse ?kibestunud vana peer?, kelle vaikne ja endassesüüvinud natuur ei sobinud Fagira väikemyliku särtsuga, kinnitas aga omalt poolt, et pisike ebakõla leidis aset siiski Ku-Ku klubis. Tõde on juba varjunud, kuid Irja ja Fagira põlistatud soome uuema luule lukku.

See pole ehk veel kõik. Viisime mõni aasta tagasi sellesama Timo Lappalaineni autoga sõitma. Oli september ja kallas külma vihma. Tallinnasse tagasi jõudsime juba pimedas, meie vana Opel pläristas piki jõnksakat Peterburi maanteed ning ma mängitasin Timole vene ansamblit Kèíî. Lasnamäele jõudes kõlas kõlaritest just ?Ñïîêîéíàÿ íî÷ü?, kus linn küll tulistab ööd oma tuledega, kuid öö vägi ja vald on suurem. Pool aastat hiljem andis Timo mulle lugeda luuletust, mis räägib kõnealusest reisist.

Ja veel. Luuletuse ?Meik, ketid ja hari? soome luuletaja on legendaarne Sirkka Turkka, kelle paha tuju oli põhjustatud õnnetusest: sealsamas Palace’is libises ta du?iruumi põrandal ja murdis ribi… ?Eesti punkluuletaja? on päriselus vist ainult punkar, tema hari oli tol ajal erkroheline ning tema nimeks Jänes.