Ooperi tulevik Eestis

TIIU LEVALD

ehk Vastuseks nii kahtlejatele kui entusiastidele Karmen Puis (Vanatüdruk) ja Liana Kullasepp (miss Pinkerton) Menotti ooperis ?Vanatüdruk ja varas?.

Mõni aeg tagasi avaldasid suured ooperisõbrad Tiit Made ja Kalle Käsper kahtlust meie noorte lauljate võimekuse üle osaleda siinse ooperikunsti arengus. Vastupidist väitis Mart Sander oma sellekohases kommentaaris ? tegijaid jagub, oleks vaid igakülgne huvitatus.

Teema iseenesest on väga mitmepalgeline, intrigeeriv ning pingerohke. Algab ju kõik rahast! Kui muusikaakadeemial oleks käes suuremad ressursid, et saaks asutada tõelise ooperistuudio-teatri, kus saaks kasutada lisajõududena juba EMA lõpetanud lauljaid (Estonia kooris on küllalt palju potentsiaalsete solistivõimetega inimesi, kes ilmselt jäävadki ootama oma tähetundi). Palgata lavastuste jaoks orkester, rentida lava (praegu toimivad kõik kokkulepped vastastikuse hea tahte alusel). Kõik see võimaldaks üliõpilasel saada orkestriga laulmise praktikat ja siit ka veendumuse, et ta hääl kannab üle orkestri ning julguse pretendeerida juba Estonia lavale.

Rahvusooperi kunstilise juhina tegutsev Arne Mikk on riskeerinud ja andnud väga paljudele noortele ka sellel akadeemilisel laval võimaluse end proovile panna ja pea kõik on seda ka õigustanud. ?Padaemanda? etenduses sooritasid oma magistritöö suurepäraselt Polina ja Milovzori rollis Merle Silmato (nüüd juba Sibeliuse akadeemia magistrant), Taavi Tampuu (EMA magistrant, juhendaja N. Kurem) vürst Jeletskina ja Aleksander Mihhailov (EMA magistrant, juhendaja T. Maiste) Tomskina. Väga kõlavalt ja küllalt veenvalt laulis sellel etendusel Krahvinna rolli nooruke III kursuse üliõpilane Juuli Lill (juhendaja M. Palm).

Hiljaaegu pretendeeris Verdi ooperi ?La traviata? Violetta rollile mõni aasta tagasi EMA magistrantuuri (juhendaja Anu Kaal) lõpetanud Tatjana Romanova (aastaid tagasi Mari vabariigist meile õppima tulnud, omandanud eesti keele, olnud Vanemuise solist), kellele see võimalus suurte kahtlustega ka anti. Tulemus oli see, et T. Romanova laulis ja mängis nii veenvalt, et talle usaldati kõik hooaja viimased kolm ?La traviata? etendust!

Algse teema juurde kuuluvad ka järgmised faktid: Estonia laval on ennast tõestanud terve rida tänavusi bakalaureuse diplomi saajaid: Priit Volmer, Rene Soom, Olari Viikholm, viimaste aastate magistrandid Angelika Mikk, Kristina Vähi.

Kui lugupeetud ooperisõbrad külastaksid ka EMA magistrantide avalikke kontserteksameid, siis avastaksid nad nii mõnelgi puhul, et nende mulje olukorrast on petlik. Viimase kinnituseks tooksin ereda näite lähipäevist: 14. V sooritas oma magistrieksami Iris Oja (juhendaja Ivo Kuusk). Kava oli üles ehitatud huvitavatest kammerteostest, mis pingestatud kuulaja jaoks kontrastiprintsiibil ja ette kantud väga heas ansamblis pianist Martti Raidega. Ning kava teises pooles esitatud ooperiaariad näitasid noore laulja ääretut vokaalset ja sisulist potentsiaali. Julgen väita, et Abigaili aaria Verdi ooperist ?Nabucco? võiks juba praegu pretendeerida suurele lavale. See noor inimene on tõestuseks, et ka ilma kaugete maailmarännakuteta on võimalik saavutada selline tase, kust liikuda vaid edasiarenemise poole ? laulmisega on juba kord nii, et ega eneseleidmised lõpe enne, kui lõpeb elu. Nii on väitnud kõik suured, mõtlevad lauljad.

Siinjuures puudutaks veel üht teemat, mis seondub noore laulja saatusega teatris. Teatrisse tulnud suurte looduslike eeldustega inimest ootab tuhat ahvatlust, ta on uus ja huvitav nii lavastajaile kui dirigentidele. Meie lauluosakonna juhataja ametipostilt poolteist aastat tagasi lahkunud V. Noreika tegi seda tema jaoks ilmselt väga mõjusal põhjusel: ta kutsuti Vilniuse Rahvusooperi noorte solistide nõustajaks. Teatavasti praktiseeritakse seda enamuses ooperiteatrites. Aastaid tagasi näiteks oli meil võimalus jälgida A. Styks-Agosti meistrikursust, kes pidas seda ametit Milano Piccola Scalas ? kasutegur oli meeletu. Rahvusooper on mitmel korral praktiseerinud külalisõppejõudude kutsumist, mis on kindlasti väga teretulnud, kuid ülimalt kulukas. Julgen väita, et meil on omad mehed olemas, kellel pikk lavapraktika ja suurepärased pedagoogivõimed, et olla professionaalne nõustaja, hoida pilk peal noortel tegijatel, kui asjad kipuvad kiiva kiskuma. Näiteks pikaajalised estoonlased Ivo Kuusk ja Mati Palm.

 

Kaks diplomilavastust

Nüüd aga muljeid kahest diplomilavastusest. Esiteks 29., 30. IV ja 2. V etendunud G. C. Menotti lühiooper ?Vanatüruk ja varas? Vanemuise väikeses majas; lavastaja on Taisto Noor, kunstnik Liina Pihlak, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp, valguskunstnik Ene Valge.

Osatäitjatena astusid üles Karmen Puis, kes praegu EMA magistrant (juhendaja J. Ryhanen), Vanatüdruku rollis, Vanemuise solist Rando Piho Vargana. Teistes rollides EMA bakalaureuseõppe lõpetajad Laili Jõgiaas või Siiri Koodres Letitiana, II kursuse üliõpilane Liana Kullasepp miss Pinkertonina, tummrollis vanemuislane Meelis Hansing.

Sel puhul sooviks kõigepealt tänada Vanemuise juhtkonda, et noorte kasutusse usaldati ka prooviperioodiks vabariigi parimate omadustega teatrilava (akustika!), kunstnikule dekoratsioonide, butafooria, kostüümide ja valguspargi kasutamine. Ja kuigi lugu kulges vaid klaveri saatel, mida J. Rand-Sirp teostas suurepärase vormitunnetusega, tuli see saali läbi võimenduse, mis andis kuulajale kompaktsema üldmulje.

Taisto Noore lavastus on vaimukas, täpne, karakterid välja kujundatud groteskini. Teatavasti oli Menottil see lugu mõeldud raadios esitamiseks ning Noor on ära kasutanud vahetekstid, neid vaimukate repliikidega vahelugejana täiendanud. Nii on Politseiniku rolli rikastatud lõbusate ümberkehastumistega küll kodutuks, küll aknast sissepiiluvaks töömeheks jne. Kõik noored täitsid oma ülesandeid suure lusti ja veendumusega, igaüks vastavalt oma vokaalsetele võimetele. Karmen Puis ja Rando Piho näitasid oma väga head professionaalset suutlikkust nii laulja kui näitlejana. Kui Piho on Vanemuise laval juba leidnud avarat rakendust, siis Puis avanes selles rollis uuest küljest näitamaks, et tal on ka karakterrollideks potentsiaali. Tahaks vaid soovida neile edaspidiseks väärilist rakendust!

Teiseks EMA Ooperistuudio diplomilavastuseks oli 20., 21. ja 22. V etendunud E. Humperdincki lasteooper ?Hansuke ja Greteke? Eesti Nukuteatri suures saalis; lavastaja on Thomas Wiedenhofer (Saksamaa), kunstnik Mari-Ann Mardo (Eesti Kunstiakadeemia), kontsertmeister Ene Rindesalu, dirigent Lauri Sirp ja produtsent Siim Selis.

Osatäitjatena esinesid diplomandid nii ooperi kui soololaulu erialalt, sest etendus toodi välja kahe koosseisuga, lisaks veel magistrant Rainer Vilu ning Sibeliuse Akadeemia üliõpilane Annaliisa Pillak.

Jällegi tuleb alustada tänamisest! Sedakorda nukuteatri juhtkonda võimaluse eest olla ikkagi laval keset dekoratsioone, mis oma minimalistlikus lahenduses vaimukad ja lastepärased, väga hea valgusmängu ja muude pisilisanditega seoses Une-Mati ja Haldja ilmumisega. Wiedenhoferi lavastus oli äärmiselt lustakas, lastega suhtlev. Tema näitejuhiomadused on võimelised igast tegijast välja koorima maksimumi: karakterid olid just nii lopsakad, kui palju kellelgi potentsiaali paistab olema. Grete rollis laulsid Alfia Kamalova või Hele-Mall Leego, Hansukest Katrin Targo või Kairi Kiviselg, Ema Külli Erimäe või Anneli Pilpak, Isa Rene Soom või Rainer Vilu, Nõida Andrus Kirss või Annaliisa Pillak, Kastehaldjat ja Une-Matit Annika Põder või Pirjo Püvi.

Osatäitmistes oli eredaid õnnestumishetki paljudel, eriti ooperilaulja diplomisaajatel nagu Alfia Kamalova, kellel särav lauljanatuur ja kõlav hääl ning hea musikaalsus. Väga orgaaniline ja musikaalne on Katrin Targo, kellel paistab tagavaraks olema huvitav vokaalne areng ? kas kujuneb temast metsosopran või sopran. Kas ja kes neist edaspidi suurele ooperilavale jõuab, seda näitab aeg, sest selle üle nukuteatri pisikene, mitte just kõige soodsama akustikaga lava otsustada ei luba. Pealegi jälle ainult klaver orkestriks! Siinjuures tahan erilist tunnustust avaldada kontsertmeister Ene Rindesalule, kes kogu selle kahevaatuselise ooperi on suutnud kahe koosseisuga lavaküpseks vormida ja etendust kindla ja maitseka musitseerimisega koos hoida.