Neegrid ja araablased

Mihkel Mutt

Me oleme harjunud, et kui jutt läheb kõikvõimalikele rassistlikele diskrimineerimistele, siis on tingimata üheks pooleks ?suured valged isad?, eurooplased või nende järeltulijad. Nemad sigatsevadki. Kogu uusaeg kujutavat endast mitmesuguste ?õilsate metslaste? rõhumist inglaste, prantslaste, venelaste, portugallaste, sakslaste, hispaanlaste, hollandlaste jt. poolt, kes on pidurdanud loodusrahvaste loomulikku arengut, mis vahelesegamiseta oleks võibolla tootnud hoopis suurejoonelisema, igal juhul inimväärsema elu planeedil Maa. (Palju on sihukese õpetuse levitamisele kaasa aidanud nn. postkolonialistlikud uurimused, mille kohta tuleks öelda, et ei saa kõnelda tõelisest teaduslikust lähenemisest, kui uurimuse tulemused on ette ära määratud ideoloogilise hoiakuga.) Vahel läheb meelest, et ahistajad võivad olla ka mittevalged või mittekristlased. Muidugi on eurooplased palju ülekohut teinud, aga tõe huvides tuleks öelda näiteks seda, et kui Euroopa riigid üksteise järel keelasid orjapidamise ja -kaubanduse (alates prantslastest oma suure revolutsiooni päevilt ja lõpetades Viini kongressiga aastal 1813, mil keeld muutus üldiseks), siis õitses orjakaubandus ometi edasi ? araablaste käe all, kellele keeld ei laienenud. Ja vähemasti üks, ehk küll mitte alati sajaprotsendiliselt siiras ettekääne kolonialismi hoogustamiseks XIX sajandi viimasel veerandil oli lõputegemine araablaste metsikustele selles valdkonnas. Aafrika ei ole homogeenne kontinent, seal on põhjast lõunasse vähemalt viis eri maailma ja need maailmad põrkuvad omavahel. Araablaste ja nende levitatud agressiivse islami konfliktidest neegritega ei räägita eriti palju, sest muu tundub tähtsam. Kui palju meilgi kõneldakse näiteks olukorrast Nigeerias? Ometi on Aafrika tülides oluline peale valgete ka araablaste pärand. Viimane väljendub ebatolerantses islamis, mis tahab kogu riigis kehtestada ðariaati ja põhjustab lahinguid niihästi kristlaste kui paganatega. Aga eks ole populaarses teadvuses niihästi neegrid kui araablased ise ?ohvrid?, järelikult pole teema poliitiliselt korrektne, materdame parem ameeriklasi... Nüüd on see teema seoses Sudaaniga maailma pressis siiski rohkem kui kuu palav olnud. Sudaanis on olukord katastroofiline. Riigis on kaks kogukonda, araablased ja mustad, esimesed, kes elavad rohkem põhjas, on härrasrahvas. Tuues ettekäändeks lõuna iseseisvuspüüded on araablased mahitanud mitteametlikke karistussalku janjaweed?e, kelle rünnakute tagajärjel on Darfuri piirkonnas mitukümmend tuhat tapetud, massiliselt naisi vägistatud ja miljon sunnitud oma kodupaiga maha jätma. Valitsus Hartumis on alles viimasel nädalatel rahvusvahelise üldsuse survel probleemi tunnistanud. Aga välisabi jõudmist taeva all nälgivate inimesteni takistatakse vaikimisi ometi. Lähenemas on viimase aja suurim humanitaarkatastroof maailmas. Olukord on nii hull, et Colin Powell, kaotamas kannatust, ütles Darfuris käies, et Sudaani vastu tuleb kehtestada rahvusvahelised sanktsioonid genotsiidi pärast.

Nii et ei ahista musta meest ühti üksnes ?suur valge isa?.