Abiks Shakespeare?i mõistmisel
Ühes listis palus õpilane abi kirjandustunniks: vaja rääkida ?Hamletist? kui moraalitragöödiast. Head inimesed aitavad siis teda. NB! kirjaviis muutmata.
Vastus 1: probleem ja traagika on põhiliselt selles, et peategelane näeb vaime. konkreetselt selles tükis näeb ta isa vaimu. vaim ajab igast pada nagu neil kombeks. peategelane jääb nagu uskuma ja nagu ei jää ka. point on selles, et vaimu juttu uskuma jäädes peaks ta tapma oma ema ja/või selle armukese. moraalseks teeb selle kõik kogu ülejäänud etenduse jooksul peategelase pead vaevav dilemma, kas uskuda vaimu või mitte. kui uskuda ja tappa (=kätte maksta), siis peaks ta ennast ju hulluks tunnistama, sest kesse ikka vaimu juttu kaine peaga usuks. kui ta aga ei usu, siis võiks kuri jääda karistama (juhul, kui vaim näiteks õigust räägib) ja see kah nagu nadi variant. teoses on ka subplot?te, näiteks roosenkrantsi ja kildersterni liin, aga selle võid käsitlemata jätta, õpsid ka ise ei pööra sellele tähelepanu. (anna siis teada, mis hinde said;-)
Vastus 2: moraalitraagikat on niipalju, et hamleti ema on pmst siuke naine, kes ei suutnud lihahimu taltsutada ja heitis oma mehe vennaga ühte veel enne, kui ta oma mees jahtunud oli. ta on nii pimestatud, et isegi ei aima, et ta mees on tegelikult tapetud mehevenna poolt. siis veel: kui hamlet kohtab isa vaimu ja see avaldab talle oma tapja, siis hamlet muudkui tudiseb ja tuiab, aga ette midagi ei võta. otsustab, et selleks, et asjadest kõige paremini sotti saada, on mõistlik hullu mängida. et tõde päevavalgele tuua, paneb ta näitlejad isa tapmise stseeni mängima, ning uus kuningas reedab end. see, et vend venna tapab, käib ka moraali alla. ma näen asja niimoodi, et moraalitraagikuat kui siukest on siin niipalju:
1. hamleti otsustusvõimetus
2. gertrudi voorusetus
3. vennatapp
4. armastatu altvedamine (hamlet veab alt opheliat, jättes ta isa ja venna meelevalda)
5. sõbra altvedamine (rosenkrants ja gildenstern on nõus raha eest hamleti surma juhatama. hamlet kavaldab nad muidugi üle)