Riiklik terminoloogiaprogramm jõustunud

Detsembris 2007 on Jüri Valge Keele Infolehes (vt http://www.keelevarav.ee/keele_infoleht) kirjutanud pikemalt asjade seisust terminoloogiaprogrammi eel. Nüüdseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” käivitunud. Lühidalt öeldes on programmi mõte toetada head oskuskeelt. Mida ja mismoodi nimelt, see on üldpõhimõtetena sõnastatud programmi tekstis,1 aga muidugi teavad seda kõige paremini paljud inimesed üle Eesti, kes teevad n-ö päris terminitööd: kes põhi-, kes lisatööna, kes töörühmana, kes omapäi, kes tasu eest, kes puhtast vabast tahtest.

Hea oskuskeel sünnib peaasjalikult akadeemilises ümbruses, nii on programmi oluliste täitjatena silmas peetud kõrgkoole, Eesti Keele Instituuti ning teisi teadus- ja arendusasutusi, erialade terminikomisjone ning kaht rakenduslingvistilist mittetulundusühingut – Eesti Terminoloogia ühingut (Eter), kelle kaudu kaasatakse terminitöösse muid riigiasutusi, samuti väikseid töörühmi, ja Eesti Rakenduslingvistika Ühingut. Rahakasutust ohjab programmi juhtkomitee, kus on esindatud enamik olulisi asutusi: Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Erelt (Emakeele Selts), Ülo Kaevats (Tallinna Tehnikaülikool), Krista Kerge (Tallinna Ülikool), Margit Langemets (Eesti Rakenduslingvistika Ühing), Siiri Lauk (Eter), Peeter Päll (Tartu Ülikool), Peeter Saari (Eesti Teaduste Akadeemia), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Tiina Soon (Eesti Keele Instituut, terminoloogiakeskus) ja Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut).

Esile on tõstetud seisukoht, et keeleteadlaste loodud termineid ei saa valdkonnale kohustuslikuks teha. On loomulik, et initsiatiiv terminoloogiat luua, korrastada ja edendada tuleb valdkonna asjatundjatelt ja ametkondadelt. Keeleteadlased aitavad termineid sobitada eesti keelekujuga, vahendavad terminiõpetuse moodsaid suundi ja nõustavad, kuidas üles ehitada ühtset üld­kasutatavat terminibaasi, mis esialgse versioonina valmis Eesti Keele Instituudis programmi eelfaasis 2007. aastal. Terminibaasi peaks tasapisi kokku jõudma paljude eri­ala­de terminiloome, samuti peaks baasi veebipõhiselt kasutama õppima iga terminoloog. Ülitähtsaks on peetud terminikoolitust kõrgkoolides: igal aastal toetatakse ühe kõrgkooli terminiõppemooduli sisseseadmist või jätkamist. Sel aastal saab toetust Tallinna üli­kool (eelmisel aastal toetati samavõrra Tartu ülikooli). 2008. aastal toetatakse programmi kaudu terminiloomet 2,5 miljoni krooniga, esialgsete plaanide järgi peaks toetus viiendaks, s.t 2012. aastaks kasvama kahekordseks.

Margit Langemets

1 Vt HTMi kodulehte http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6946 (30.05.2008).