Mis on EWOD?

EWOD ehk Estonian Writers Online Dictionary on eesti kirjanduse e-leksikon ja asub aadressil sisu.ut.ee/ewod. Selle eesmärk on tutvustada muukeelsele välismaa huvilisele eesti kirjandust. EWODi idee algatas Tartu ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet (nüüd emeritus), kes on koos eesti kirjanduse professori Arne Merilaiga ühtlasi EWODi peatoimetaja. EWODi tegevtoimetaja on Sven Vabar, sellesse on oma panuse andnud veel hulk TÜ kirjanduse osakonnaga seotud inimesi jt.

Kõik, kes ealeski on loonud kirjanduse alla liigituva teksti, mis on tõlgitud mõnda võõrkeelde, on EWODis sees või võiksid olla.

Kuvatõmmis

EWOD on ühtaegu leksikon ja andmebaas, kuhu on koondatud võimalikult täielik bibliograafiline andmestik eesti kirjanike teoste tõlgete, samuti nende teoste võõrkeelse retseptsiooni kohta. Andmebaasina on EWOD Vabari sõnul demokraatlik ja kvantitatiivne: nimekirjas on üle 700 kirjaniku ja see täieneb pidevalt.

Osa kirjanike puhul on lisatud foto ja ingliskeelne tutvustus ning kirjaniku eestikeelsete raamatute bibliograafia. Nõnda ilmneb EWODi kui leksikoni kvalitatiivne aspekt. Kõiki eesti kirjanikke, kelle tekste on tõlgitud, ei pruugi lähemalt tutvustatud olla. Mõne teise loomingut pole teadaolevalt tõlgitud, ent tutvustamist võib ta väärida sellest hoolimata.

Tutvustuse koostamisel ja tellimisel ei ole toimetajad lähtunud kirjanike populaarsusest, vaid pigem nende kultuuriloolisest relevantsusest. Sel põhjusel ei pruugi EWODist leida andmeid kõigi viimase aja menukamate eesti kirjanike kohta, ent need leiab nt Georg Mülleri, Heinrich Stahli ja B. G. Forseliuse puhul. Samuti on eraldi tähelepanu pööratud kirjanduse äärealale sattunud autoritele, kes vääriksid senisest rohkem rahvusvahelist tähelepanu, nt Madis Kõiv või Uku Masing.

Sven Vabari sõnul on EWODi toimetus püüdnud vältida liigset hinnangulisust ning piirdunud autorite loomingut iseloomustades ajas settinud konsensusega: „See, mis ühe kirjandusuurija arvates on puudujääk, võib teise silmis osutuda defineerivaks novaatorluseks.“

Sven Vabar, „Rahvuskirjandusest globaalsete võrgustike poole“