Sel reedel Sirbis

Armastuse võimas laine. Maarja Pärtna intervjuu Veronika Kivisillaga
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu „Helsingi helistikud“ üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte. 

MARTI JELTSOV: Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg 
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast. 
Eelmises artiklis tuli nentida, et see „mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii“. Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu. 
Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua (kõrge pingega nn põhivõrk) ja lõpuks tarbija kodukandis laiali jagada (madalama pingega nn jaotusvõrk). Elekter peab saabuma kasutajani täpselt sellisel hulgal ja ajahetkel, kui seda vaja on. Elektrienergiaga varustamise eest saab tarbija arve, kus on kirjas eraldi kulud tarbitud elektrienergia, võrguülekande tasude ning maksude (aktsiis ja käibemaks) eest. Lisandub taastuvenergia tasu.  

MEETA MOROZOV: Januslik jaanuar 
Januse kaks nägu võiksid kontserdielus printsiibina kohal olla ka järgmistel kuudel, sest eks olegi õnnestumise võti ju eri vaatenurkade tasakaal.  
Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol.

ALLAN NIIDU: Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi 
Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“ määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet. 

Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta. Valle-Sten Maiste intervjueeris Urmas Hõbepaplit
Urmas Hõbepappel: „Hommikumaid peetakse eksootilisteks, feminiinseteks ja ebaratsionaalseteks, andmata endale aru, et selline hinnang peegeldab pigem lääne ühiskonna soovi näha end maskuliinse ja mõistuslikuna.“ 
Tartu ülikooli Aasia keskuse analüütiku ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Urmas Hõbepapli uurimisteemade hulka kuuluvad ajaloo- ja identiteedipoliitika, ida ja lääne kultuuri kokkupuuted ning Hiina Rahvavabariigi ühiskond ja poliitika – teemad, mis ongi alljärgnevas jutuks.  

STEFAN GROOTE: Mis toimub kõrgharidussektoris?
Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.
Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul jätta haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingud sõlmimata. Mis toimub Eesti kõrgharidussektoris ja mis põhjustab nii tuliseid reaktsioone?

REET VARBLANE: Õiglane tasu 
Loodetavasti rabeleme ühiselt välja nokk-kinni-saba-lahti olukorrast. Aga seni katsume lähtuda tegelikkusest, kuhu mahuvad nii Tallinna Kunstihoone kui ka Voronja galerii. 
Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati kunstnikke, kunstitöötajaid ja institutsioonide esindajaid. Et asi ei jääks pelgalt soovunelmaks, on Ektermann ja Triisberg kutsunud kunstitöötajaid – kunstnikke, kuraatoreid, tekstikirjutajaid – üles ignoreerima ebaeetilisi tööandjaid, kes ei järgi väljatöötatud mõõdikuid.  

Kalevipojad ja -tütred. Tauno Vahter intervjueeris Moonika Siimetsa
Intervjuus Tauno Vahterile avaldab uue dokumentaalfilmi „2 tundi õnneni“ režissöör ja stsenarist Moonika Siimets, mis suhe on tal Eesti-Soome rändega ja kuidas selleteemaline dokk teoks sai.  

ARABELLA AABRAMS: Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?
Endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. 
Elame ajastul, mil tervis on tõusnud tähelepanu keskmesse. Nii mõnigi, kes on keskkonnas enda ümber vaadanud ning nähtu üle lühemat või pikemat aega pead murdnud, on küllap jõudnud taipamiseni, et endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. Tõsi, enamasti täidavad eluhooned küll tervise seisukohalt üht tähtsat eesmärki: tagavad mõnusa sisekliima, kus tuntakse ennast turvaliselt ja meeldivalt. Sellest üksi on aga ilmselgelt vähe. Hoopis kõrvale on jäänud muud aspektid, mis puudutavad meeli ja nende kasutamist ning teravdamist, maailma paremat tajumist, füüsilist aktiivsust, sotsiaalseid vajadusi. Seda kõike on ehitatud keskkond suuteline mõjutama ja juhtima. 

KATRIN PAUTS: Millest mõtled, kirjanik? Kadunud põlvkond ja lootus 
Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on juba rohkem kui tund aega pikem kui aastaringi pimedaimas punktis, meedias aga kuulutatakse üha suurema kindlustundega rõhuva katkuaja peatset lõppu.  

Arvustamisel
Peter Frankopani „Uued Siiditeed. Maailma olevik ja tulevik“
Veronika Kivisilla „Helsingi helistikud“
Katrin Väli „Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021“
Eesti Kontserdi festival „Mustonenfest“
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
kontsert „Sinu sülle“
näitused: „Heli. Müra. Ruum“, Juss Piho „Üleval ja all“ ja Ove Büttneri retrospektiiv
Endla teatri „Ma teenindasin Inglise kuningat“ ja „Valgusingel“
„Tants. Tehnika. Keha“
dokumentaalfilmid: „2 tundi õnneni“, „Põlvkond piiri taga“ ja „Raul Vaiksoo. Pätt või pühak“