Kui raketid maanduvad õiges kohas

Inimese maandumisest Kuul on saanud poole sajandi kaugune ajalugu. Aastakümnetetagused unistused kosmose koloniseerimisest ei ole realiseerunud. Kas SpaceX suudab viia inimkonna tagasi tulevikku?

INDREK VOLT

Dokumentaalfilm „Tagasi kosmosesse“ („Return to Space“, USA 2022, 128 min), režissöörid Jimmy Chin ja Elizabeth Chai Vasarhelyi, operaator Shana Hagan, heliloojad Mychael Danna ja Harry Gregson-Williams. Netflix.

Sageli öeldakse „tehnoloogia areneb“, kuid sellest väljendist võib jääda ekslik mulje, nagu oleks tehnoloogia areng midagi lineaarset ja garanteeritut ning toimub justkui iseenesest. Nõnda see muidugi ei ole. Tehnoloogilist progressi peab inimkond ise eest vedama ja suunama. Teise levinud ütluse kohaselt on paigalseis võrdne taandarenguga. Ajaloost võib leida näiteid selle kohta, kuidas mõni oskus või tehnoloogia on vajunud unustuse hõlma. Näiteks ei ole säilinud infot sellest, kuidas ehitati seitsme maailmaime hulka kuuluvad Egiptuse püramiidid. Paraku on ka kosmosetehnoloogia valdkonnas viimasel poolsajandil aset leidnud teatav paigalseis, võib öelda et suisa taandareng. 1969. aastal olid inimesed võimelised külastama Kuud, viimane mehitatud lend sinna toimus 1972. aastal. Pärast Apollo programmi lõppu ei ole mehitatud kosmoselendude käigus jõutud kaugemale Maa-lähedasest orbiidist.

Paljudel on kahtlusi kosmosetehnoloogia arendamise ning teiste taevakehade koloniseerimise otstarbekuses. Õigustatult tekib küsimus, et miks ei kasutata kosmose uurimisele kuluvaid hiiglaslikke rahasummasid ja ressursse maiste murede lahendamiseks. Meie planeedil leidub ju rohkelt probleeme. Samal ajal on inimkond praeguses seisundis äärmiselt haavatav. Vaid ühel planeedil elades säilib võimalus, et mõni kataklüsm, näiteks looduskatastroof, pandeemia või ka tuumasõda seab ohtu kogu inimliigi eksistentsi. Meid võib tabada dinosaurustega sama saatus. Üldtunnustatud teooria kohaselt sai neile saatuslikuks looduskatastroof, täpsemalt, meteoriidikokkupõrge. Kui väljenduda kosmoselennunduse terminites, siis on praegu inimkonnale avatud stardiaken teistele planeetidele. Meil on võimalus saada multiplanetaarseks liigiks. Kuid see stardiaken ei jää igavesti avatuks.

„Tagasi kosmosesse“ räägib kokkuvõtliku loo SpaceX-i tõusust ning sellest, kuidas on jõutud sinna, kus nüüd ollakse. Pildil SpaceX-i juht Elon Musk.

Kaader filmist

Selleks et riigid saaksid kosmose koloniseerimiseks teha hiigelkulutusi, on vaja rahva toetust. Ka monumentaalse Apollo-programmi ajal leidus Ameerika Ühendriikides arvukalt inimesi, kes Kuule minekut ei toetanud. Paljude meelest oli tegemist ebaotstarbeka raha raiskamisega. See tõik põhjendab ka, miks ei ole pärast Apollo-programmi lõppu poole sajandi jooksul Kuul käidud. Konkreetse näite sellest, kuidas finantsraskused takistavad kosmose koloniseerimist, leiab mitte nii kaugest minevikust. 2004. aasta jaanuaris teavitas toonane Ameerika Ühendriikide president George W. Bush avalikkust plaanist viia ameeriklased taas Kuule ning pärast seda ka Marsile. Nende eesmärkide täitmiseks lõi NASA kosmoseprogrammi Constellation. Toonase kava kohaselt oleks Constellationi programmi raames Kuule maandutud aastaks 2020. Kuid nagu teame, ei läinud kõik nii, nagu plaanitud. Ameerika Ühendriikides vahetus president ja ühtlasi ka võimul olev partei, samuti tekkis raske seis maailmamajanduses. Paljude kurvastuseks katkestaski president Obama administratsioon 2010. aasta veebruaris Constellationi programmi sooviga anda kosmoselennunduses suurem osakaal erasektori kätesse ning viia läbi uurimistööd mehitatud kosmoselendude maksumuse vähendamiseks. Ootuspäraselt põhjustas säärane otsus ühiskonnas üksjagu pahameelt.

Kui tänapäeval räägitakse erasektori korraldatud kosmoselendudest, liiguvad paljude mõtted eelkõige Elon Muskile ning tema firmale SpaceX. Dokumentaalfilm „Tagasi kosmosesse“ räägib kokkuvõtliku loo SpaceX-i tõusust ning sellest, kuidas on jõutud sinna, kus nüüd ollakse. Ameerika Ühendriikide plaan kosmoselennunduses erasektorit paremini kaasata on end õigustanud ning usutavasti on SpaceX muutnud enamiku kõhklejate meeli. Ettevõte on jõudnud märgiliste saavutusteni. 2008. aasta septembris sai nende kanderaketist Falcon 1 esimene erakapitalil ehitatud vedelkütusel põhinev kanderakett, mis jõudnud Maa orbiidile. Alates 2012. aastast on SpaceX teostanud varustuslende rahvusvahelisse kosmosejaama. 2020. aasta mais saatis firma orbiidile kaks USA astronauti. Tegemist oli esimese korraga üheksa aasta jooksul, kui NASA astronaudid lendasid kosmosesse Ameerika pinnalt. Pärast Space Shuttle’i programmi lõpetamist ja süstikute kasutuselt mahavõtmist puudus ameeriklastel tehnoloogiline võimekus inimeste kosmosesse saatmiseks.

Ka president Barack Obama poolt eesmärgiks seatud kosmoselendude maksumuse vähendamisel on SpaceX-i edusammud olnud märgatavad. Tänu Elon Muski ja tema meeskonna jõupingutustele on kümne aastaga vähendatud veoste Maa orbiidile viimise maksumust kümme korda. Firma välja töötatud raketi Falcon 9 puhul on tegemist maailma esimese korduvkasutatava kanderaketiga, mis on võimeline inimesi ja varustust orbiidile viima.

Arusaadavalt ei piirdu Muski ja SpaceX-i ambitsioonid seniste edusammudega. Avalikkuses on palju kõlapinda leidnud ettevõtte eesmärk viia inimesed Marsile. Punase planeedi koloniseerimiseks on asutud välja töötama korduvkasutatavat kosmoselaeva, mis kannab kõlavat nime Starship. Valmides peaks Starship mahutama pardale korraga 100 reisijat. Praeguste plaanide kohaselt soovib SpaceX korraldada 2029. aastal esimese mehitatud lennu Marsile. Elon Musk on avalikkust teavitanud ka eesmärgist rajada Marsile isetoimiv linn. Sealjuures on ta avaldanud soovi, et punasel planeedil võiks aastaks 2050 elada juba miljon inimest.

1969. aastal astus Neil Armstrong Kuu pinnale ning ütles legendaarsed sõnad: „See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale“ Toona arvati, et algamas on kosmose koloniseerimise ajastu ning pärast Kuu-missiooni jõuame peagi Marsile ja kaugemalegi. Nüüd, pool sajandit hiljem ei ole inimkond võimeline Kuud külastama, rääkimata Marsile minekust. Teatud mõttes on soovitud suur hüpe ikka veel tegemata, kuid loodetavasti on meil võimalik olla käesoleval või järgmisel kümnendil selle hüppe tunnistajateks. Võib-olla on multiplanetaarseks liigiks saamise näol tegemist inimkonna märgilisima saavutusega. Soovitan kõigil sellest sündmusest osa saada ning end SpaceX-i tegemistega võimalikult hästi kurssi viia.

Dokumentaalfilm „Tagasi kosmosesse“ annab ettevõtte senistest tegemistest ülevaatliku pildi.