Kui kohtuvad Hitchcock ja telekokk

„Teener“ on müstiline trillersari, mis on suures osas inspireeritud kultusrežissööride Alfred Hitchcocki ja Stanley Kubricku teostest.

INDREK VOLT

Telesari „Teener“ („Servant“, USA, 2019–2023), autorid M. Night Shyamalan, Tony Basgallop. Osades Lauren Ambrose, Nell Tiger Free, Toby Kebbell, Rupert Grint jt. Apple TV+.

Eelkõige filmi „Kuues meel“¹ tõttu tuntud režissöör M. Night Shyamalan jätkab vahepeal justkui surnud karjääri taaselustamist seriaaliga „Teener“, tõestades, et ei ole unustanud paeluva trilleri retsepti. Peale meeleülese on „Teenris“ kesksel kohal maitsemeel ja toit, kuna Sean Turner (Toby Kebbell), üks peategelane, on ametilt kokk. Seriaali sündmustik hakkab hargnema, kui Sean ja tema elukaaslane Dorothy (Lauren Ambrose) palkavad salapärase koduabilise Leanne Graysoni (Nell Tiger Free), kelle saabumisega hakkavad Turnerite majas aset leidma kummalised sündmused.

Shyamalan on öelnud, et „Teenrit“ luues kasutas ta ainesena kultusrežissööride Stanley Kubricku ja Alfred Hithcocki teoseid.² Stanley Kubrickule meeldis jutustada visuaalselt ning tema filmides leidub rohkelt pikki dialoogita episoode. Samuti uskus Kubrick, et vaatajat paeluvad mõistatused ja allegooriad ning talle ei meeldinud filmid, kus kõik otse välja öeldakse. Ta on öelnud, et parim süžee on näiliselt puuduv süžee.³ Ka Hitchcockile meeldis visuaalselt jutustada ning teda tuntakse eelkõige oskuse poolest pinget kruvida, mida ta eelistas üllatusmomendile. Ta on toonud järgmise näite: „Neli inimest räägivad ümber laua pesapallist, kui järsku plahvatab pomm. See pakub publikule vaid 10 sekundit ehmatust, kuid kui sama stseen ehitada üles nii, et anda vaatajale ette teada pommist, mis plahvatab viie minuti pärast, tõmbab see publiku kaasa.“⁴ On selge, et „Teenrit“ tehes on laenatud nippe Kubrickult ja Hitchcockilt. Nagu nood omal ajal, kompavad ka selle seriaali tegijad tsensuuri piire. Olge hoiatatud: sari ei ole nõrganärvilistele ning näeb mõndagi ebaesteetilist.

„Teenrit“ kannab suuresti võõristus, mis tekib siis, kui miski tundub müstiline ja salapärane, kuid veidralt tuttavlik. Võõristuse teemat on käsitlenud Sigmund Freud 1919. aastal avaldatud essees „Võõristav“⁵. Freud mõtiskleb, et võõristust tekitab muu hulgas mõttejõu kõikvõimsus, pidades silmas paranähtusi, nagu soovide täitumine, võimet mõtte jõul teisi kahjustada ning surnuist üles tõusmist.

„Teenri“ süžees on kasutatud komponentidena kõiki nimetatuid, kesksel kohal on surnust üles tõusmine. Moodsas meditsiinis on dokumenteeritud kümneid juhtumeid, kui arstide poolt surnuks kuulutatud inimene on ellu ärganud. Sarjaga on suudetud tekitada tunne, et seal toimuvad müstilised sündmused võivad aset leida ka meie igapäevaelus. Freud leidis, et võõristus tekib ka siis, kui kasutada fantaasiateoses inimeste allasurutud ürgseid üleloomulikke uskumusi. Selleks et võõristust tuntaks võimalikult kaua, peab autor hoidma lugeja teadmatuses enda loodud maailma olemuse osas. „Teenris“ jääb sarja viimaste osadeni selgusetuks, kas üleloomulikud jõud on mängus või ei ole.

Sarjas luuakse teatav võõristus ja dissonants isegi paranähtuste kujutamisel. Näiteks mainitakse viimases osas maanteed number 676. Teatavasti on arv 666 Antikristuse oomen. Ühes osas ärkab Dorothy mitmel järjestikusel ööl kell kaks öösel. Folklooris nimetatakse kuraditunniks aega kolme ja nelja vahel. Uskumuse kohaselt suri Jeesus ristil kell kolm päeval ning kurat kasutab vastandkellaaega püha kolmainu mõnitamiseks. Öösel kell kolm ärkamist ning kurjuse vallapääsemist näeb näiteks filmides „Amityville’i õudus“ ja „Kurja kutsumine“⁶.

Õudusfilmides on väga levinud teisiku motiiv. Teisik on kellegagi väga sarnane, kuid ühtlasi võõristavalt erinev. Teisikut võivad sümboliseerida näiteks nukud, kuid ka varjud ja peegeldused. Samuti võib teisik ilmneda surnukeha kujul, nagu Hitchcocki „Psühhos“, või kaksikutena, nagu Kubricku „Hiilguses“⁷. Teisiku motiiv on „Teenris“ kesksel kohal. Teemat on edasi arendatud moodsas kastmes, kasutades mitmeid ekraane. Arvestatav osa tegelaste suhtlusest toimub videokõne vahendusel. Ka Turnerite majast väljapoole jäävat maailma näidatakse suures osas ekraanidelt.

Võib öelda, et mingis mõttes on igal tähtsamal „Teenri“ tegelasel vähemalt üks teisik. Dorothy on ametilt tele­reporter ning tema ekraanimina erineb märgatavalt argielu omast. Seanist saab sarja käigus tuntud köögisaate juht. Pärast seda täitub Turnerite maja saate reklaamatribuutikaga, küllaltki kõhedalt mõjub Seani elusuuruses papist kuju (essees „Võõristav“ arutleb Freud, et eriti võõristavalt mõjub miski siis, kui jääb selgusetuks, kas mingi objekt on elus või mitte). Ka Seani keevaline ekraanikarakter mõjub võrdluses tema muidu rahulikupoolse loomuga võõristavalt. Dorothy vend Julian (Rupert Grint) tarvitab mitmeid mõnuaineid ning tema iseloom varieerub joobeastmest sõltuvalt. Leanne’i puhul jääb selgusetuks, kas tema kavatsused on head või halvad ning kas tal on üleloomulikud võimed või on ta hoopis petis. Sarjas valmistatavad toidud kõnelevad metafooritasandil sellest, mis parajasti aset leiab. Näiteks kolmandas osas, kus käsitletakse taassünni teemat, valmistatakse toitu angerjatest, kes liigutavad end veel tükk aega pärast surma.

Essees käsitleb Freud E. T. A. Hoffmani romaani „Kuradi eliksiir“⁸. Freud arutleb, et lugu sisaldab rohkelt võõristust tekitavaid motiive, kuid jutt on liiga hägune ja keeruline. Raamatu lõpus küll avaldatakse lugejale seni varjul olnud faktid, kuid nendest pole mingit abi, sest need vaid suurendavad segadust. Autor on teadlikult kuhjanud süžeesse kokku nõnda palju, et see teeb loo mõistmise keeruliseks. Sarnaselt „Kuradi eliksiiriga“ pakub „Teener“ kamaluga mõtteainet ja vaimutoitu. Kohati tekib kahtlusi, kas mõni seos on vaatajale serveeritud teadlikult või mitte. Näiteks osas „Tiiger“ tehakse Leanne’ile tiigrit kujutav näomaaling. Leanne’i kehastava näitleja teine eesnimi on aga Tiger (Nell Tiger Free). Ühes intervjuus ütles Shyamalan, et tahtis oma teosega ärgitada vaataja kibekiirel nutiajal tõstma pilku telefonist ning kaasa mõtlema. Samuti soovis ta jäädvustada stseene, millest oleks raske mööda vaadata, kuid mida oleks ka keeruline täpselt paika panna.

Peaaegu kogu seriaali tegevus toimub Turnerite maja siseruumides. Hoone tegevuskohana väärib omaette uurimist. Väga kõnekas on mitme piibli­stseeniga seinamaal Leanne’i toas. Maalil on kesksel kohal valge hobune. Sellel sõidab esimene neljast viimsepäeva­ratsanikust, keda piibliuurijad tõlgendavad tihti osutusena Kristusele või ka Antikristusele. Seesugune sümboolika sobib hästi Leanne’i vastuolulisusega.

„Teener“ haakub ka praegu maa­ilmas toimuvaga: teemadeks on maa­värinad, üleujutused ning maailmalõpp. Mitmed sarjas valmistatavad toidud on väga kallid ning paljudele võib see tõik valusale kohale soola hõõruda. Mõnes mõttes on see põnevikusari võrreldav toiduga: tundmusi ja aistinguid võib ju kirjeldada, kuid tõelise elamuse saamiseks peab seda ise kogema. Soovitan seda kõigile, kelle tunded juba toiduainete kallinemisest ja apokalüptilistest meele­oludest üle ei ole keenud.

1 „The Sixth Sense“, M. Night Shyamalan, 1999.

2 „Servant — Perspectives: M Night”, Apple TV+. https://www.youtube.com/watch?v=N-pPrs5ES60

3 Stanley Kubrick, Stanley Kubrick’s Guide to the Art of Film-making. – The Observer 4. XII 1960. https://www.theguardian.com/news/2011/dec/05/archive-stanley-kubricks-guide-to-the-art-1960

4 Alfred Hitchcock explains The „Bomb Under the Table“ Analogy!, Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=z0peWTSRtU4

5 Sigmund Freud, Das Unheimliche. 1919.

6 „The Amityville Horror“, Stuart Rosenberg, 1979; „The Conjuring“, James Wan, 2013.

7 „Psycho“, Alfred Hitchcock, 1960; „The Shining“, Stanley Kubrick, 1980.

8 E. T. A. Hoffmann, Die Elixiere des Teufels. 1815.