Müürilehe veebruarinumber rehabiliteerib und
Uni on produktiivsusest vaimustunud ühiskonna viimane kaitsevall, mis vajab hoolt, väärtustamist ja tähelepanu. Just seda pakub Müürilehe unele keskenduv veebruarinumber. Henri Kõiv vestleb unekriisi suurimate ohvrite, krooniliste unetutega. Liisbeth Horn eksperimenteerib neljafaasilise unega. Christel Rose Bachmanni ja Sandra Nuudi eestvedamisel õpime aga paremini tundma vastavalt teiste liikide ja masinate und.
Piilume loomeinimeste magamistubadesse ja Kärt Ojavee stuudiosse. Tõnis Jürgens kirjutab une andmestamisest, Kärt Kelder täiskuust, Ann Kristiin Entson avalikus ruumis magamisest, Maia Tammjärv hilisest ärkamisest ja Henri Kõiv kellakeeramisest. Lehest võib leida ka unepäeviku, mida iga lugeja saab ise täita. Müürilehe esoteerikatoimetus on aga kokku pannud täieliku und lõpliku unenäoseletaja.
Keskkonnarubriigis kirjeldab Ulrike Plath kliimaprotestide varajast ajalugu Eestis. Müürilehe resident Johanna Reinvald teeb aga Solarise keskuses proovi inimeste fotokabiini meelitamisega, et panna nad endast autoportreed jäädvustama. Muusikakülgedel arutleb KIWA pealkirjastamatuse viimaste arengute üle. „Oleviku ankeeti” oleme palunud täitma Utoopia saatkonna. Arvustamisel Lauri Koppeli isikunäitus „Unenägija veel magab” ning Jaak Tombergi „Kuidas täita soovi”.
Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.