30 03.7

Tervislik eneseohverdus

Sotsiaalia Kaarel Tarand

Kui mängureeglid paigas, peaks elu eeldatavasti ladusalt kulgema. Aga võta näpust. Alles see oli, kui Tartu ülikoolile, vanimale ja auväärseimale institutsioonide reas, rektor sootuks valimata …

30 03.7

Elamise kunst – suur ülevaatenäitus

Kunst Juta Kivim?

Suure näituse puhul ongi niisugune asi, et vanemad kriitikud kipuvad asja vaatama nostalgilise prisma läbi, nagu on teinud seda Ants Juske 22. III Päevalehe ülevaates, …

30 03.7

Kultuuri televisioonistamise keeruline kunst

Sotsiaalia Ainar Ruussaar

Ma ei taha seletada, kuidas rahva raha eest tehtav üks teleprogramm üritab katta kõiki valdkondi ja rahuldada kõigi soove ning huvisid. Sest ükskõik millise praktilise …

30 03.7

Guru ja tema parodeerija

Kunst Margus Kiis

Üllatavalt mitmed kunstihuvilised on olnud imestunud Tõnis Vindi ja Ki wa ühtepanemise üle. Eks nende kahe mehe imagod pealiskaudsel vaatamisel justkui (liiga) palju erinegi. Aga …

30 03.7

Karikatuur

Sotsiaalia Strandberg 2006

alt="" hspace=0 src="images/stories/300307/2.jpg" align=baseline border=0>

30 03.7

Hea graafika-aasta

Kunst Vappu Thurlow

Ave Teeääre ja Kertu Ehala. Ajupesu. 2007. Segatehnika. teet malsroos   Graafikute otsekui üksmeelselt vallandunud tööhoog avaldub tulemuste kõrges tasemes.   Näitus “Eduard Wiiralti kunstiauhind 2007” …

30 03.7

Eerik-Niiles, salapärane riigimees

Sotsiaalia ?o Mattheus

  Esinduslik ja paks raamat, täis kõnesid ja artikleid, paneb tahes-tahmata küsima, kes on see autor, keda Hando Runnel iseloomustab raamatu kaanel kui poliitilist publitsisti …

30 03.7

Kriitiku mõõdust

Kunst Meelis Oidsalu

Selliseid tekste lugedes tekib küsimus, kas tõesti elame kunstikääbikute ajal või on suurt ja surematut rahvuslikku narratiivi ihkav kriitikupositsioon midagi, mis ei suuda tähendusrikkalt hõlvata …

30 03.7

Paradoksi kütkes: Kannatuste monopol

Sotsiaalia Ilmar Raag

Nüüd mil Eestis on taas aktuaalne pronkssõduri teema, kohtab Interneti-keskkonnas üha sagedamini isetekkelist rahvusluse ideoloogiat. Selles tunneb kauge kajana ära mitmed koolitatud pikad tekstid, mis …

30 03.7

Sloveenias on arhitekt Jože Plečniku aasta

Kunst Karin Hallas-Murula

  Jože Plečniku projekteeritud Jeesuse Püha Südame kirik Prahas (1928–1932).   Sloveenia on 2007. aasta kuulutanud arhitekt Jože Plečniku aastaks, et tõsta esile tema tähtsust …

30 03.7

Kõik tahavad oma osa suuremana näha

Sotsiaalia K?ud Valle-Sten Maiste

  Andres Kollist: teadusraamatukogude arengu osas puudub riigil visioon ja raamatukogude koostöö osas on arenguruumi.   Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, kas võib …

30 03.7

Pealelend: KARIN HALLAS-murula

Kunst R. V.

  Eks koolimaju on kogu aeg projekteeritud sõltuvalt majanduslikest võimalustest. Tüdinuna modernsetest tüüpkoolimajadest hakkasid arhitektid juba varases postmodernismis otsima paindlikke lahendusi ja kodusust, seda just …