19 06.9

Demokraatlik pop

Sotsiaalia Andreas Ventsel

Ühtedele on tegemist õhtumaise kultuuri allakäigu viimase astmega, dekadentsiga, kus kõik endised ühiskonna sidusust konstitueerivad väärtused on naeruvääristatud, mistõttu on paratamatu ka selle kultuuriterviku enese …

19 06.9

Mida ütleb meile kõrgustesse vaatav eksistentsialism?

Sotsiaalia Jan Kaus

Jah, Søren Kierkegaardi peetakse õhtumaise filosoofia loos tihti esimeseks eksistentsialistiks. Simon Blackburni „Oxfordi filosoofialeksikonis” seisab kirjas, et Kierkegaardi töid „peetakse  üldiselt eksistentsialismi alguseks”¹. Sellises määratluses …

19 06.9

Kahe kultuuri refuugium

Sotsiaalia Tiit Kändler

Tol Põhjasõja ajal elas haritlaskond muust rahvast üsna eraldi, kuid haritlaskonna enda sees ei olnud suurt lahknevust praeguses mõttes humanitaaria, kunsti ja loodusteadustega seotute vahel. …

19 06.9

Subjektiivne teadvus on nagu kuuvalgus

Sotsiaalia Kenn Konstabel

Pealkirjast saab teha õige järelduse, et raamat jaguneb kaheks osas; osade erinev ülesehitus peegeldab ka uurimisvaldkondade vanust. Esimene, tähelepanu-teemaline pool on selge ja loogilise struktuuriga, …

18 06.9

Richard Dawkinsi vahekokkuvõte

Sotsiaalia Toivo Maimets

Minu arvates on küll Dawkinsi olulisim raamat, kus ta näitab ennast eelkõige evolutsioonibioloogina ja võrreldamatult rikkama ideedegeneraatorina, „Eellase lugu: palverännak elu koidikusse” („The Ancestor’s Tale: …

18 06.9

Kas kompromissile minek pisendab heategusid?

Sotsiaalia Kulle Raig

Üsna pikka aega, kümnendi jagu, ei olnud seltsi staatus siiski üheselt määratletav. Tegemist ei olnud pelgalt kultuuriseltsiga, vaid omalaadse Eesti saatkonna-konsulaadiga, kanaliga, mille kaudu toimus lisaks …

18 06.9

Kõik, mis kunagi oli

Sotsiaalia Mart Laar

Nii ongi Vaska raamatus mitu kangelast. Üks on Eesti lähim ajalugu. Nii antakse raamatus ülevaade 1940. aasta mustast suvest Eestis, maa okupeerimisest ning iseseisvuse lõpust, …

18 06.9

Memuaarid ja lähiajalugu

Sotsiaalia Olaf Mertelsmann

Seega on selge, et mõlemad siinkohal retsenseeritavad raamatud leiavad tõenäoliselt  rohkem lugejaid kui teaduslik erialakirjandus (kaasa arvatud retsensendi publikatsioonid). Ajaloolased suhtuvad aga memuaaridesse väga kriitiliselt. …

18 06.9

Salongikõlblik fragmentaarium

Sotsiaalia Rein Ruutsoo

  Merede saaga on Vahteri esituses siiski raamatuks paisunud  ajaleheartikkel, kus kombineeritud suuresti tuntud fakte vähem tuntud detailidega. Kust kokku seatud fragmentaariumi see või teine …

18 06.9

Hirm ja hääled

Sotsiaalia Tiit Hennoste

Eesti poliitika kõige vastikum saavutus selles osas on tohutu kiire parteibroilerite tootmise väljaaretamine. Kui broiler erineb kanast liha poolest, siis parteibroiler erineb inimesest silmavaate ja …

18 06.9

Miks õppida eesti keelt?

Keel Eberhard Winkler, Göttingeni ülikooli soome-ugri osakonna juhataja, professor

Utilitaarsel mõtteviisil, mis siin avaldub, on vähemalt kaks komponenti: esiteks, ühendada ühe keele õppimine selle rahva  suuruse ja tähendusega, ja teiseks ökonoomia komponent – kas …

18 06.9

Netiõhu puhastumine algab

Meedia Kaarel Tarand

Teatavasti kaebas Leedo Delfi peale au ja inimväärikuse alandamise pärast anonüümsete kommentaaride abil. Et tegu oli au ja inimväärikuse alandamisega, leidis kõrgeimas kohtuastmes kinnitust. Vaidluse …