11 12.9

Kaks vaatenurka Ilja Sundelevitši näitusele

Kunst Teet Veispak, Andri Luup

ILJA SUNDELEVITŠI näitus „16 : 9” Tallinna Linnagaleriis kuni 13. XII . * Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et …

11 12.9

Kaks vaatenurka Ilja Sundelevitši näitusele

Kunst Teet Veispak, Andri Luup

Mulle meenus seda näitust vaadates Mihkel Muti väike essee „Oh, oleks mul tiivad” novembrikuisest Loomingust: „Miks ei võiks siis uus kunst jõuda millenigi, mida sotsiaalpsühholoogia, …

11 12.9

Milleks piirduda argipäevaga?

Kunst Herke Vaarmann

Üht võimalikku draamade, unelmate ja fantaasia pidu jagas ta hiljuti ka  kõigi teistega, kes samuti leiavad, et vajavad juba tuttava sisuga olme kõrvale midagi ülevat. …

11 12.9

Oskusteabe tarbekunsti-tiritamm

Kunst Lylian Meister

See on kindlasti etteheide eelkõige akadeemia üliõpilastele ja õppejõududele, sest kasutamata jäeti Tallinnasse kätte toodud suurepärane võimalus kolleege kuulata ja  nende loomingule pilk heita. Kunstnikest …

11 12.9

Tahan välja, valguse ja õhu kätte lennata …

Kirjandus Eve Pormeister

Nagu liblikas, elu ja surma, taassünni ja surematuse kehastaja, rüseleb ja peksleb end välja valgusse, avarusse, piiritusse õhku „Sinise missa” autor või tema jutustajateisik.  Sest …

11 12.9

Läbi raskuste jõe poole

Kirjandus Jan Kaus

 Kvantiteedi mõõtmine on muidugi üks asi. Vaadates viimase kümmekonna aasta romaanivõistlusi, hakkab silma üks osalenute arvust hulga olulisem tendents – asjaolu, et romaanivõistlus on üha …

11 12.9

Ajaloolasena arhiivis

Sotsiaalia Peep Pillak

Indrek Jürjo tundis baltisakslaste tähenduse ja tähtsuse Eesti ajaloos ära tudengina, kuigi nõukogude ajalookäsitluses oli nende roll hinnatud läbinisti negatiivseks. Suurt tahtekindlust nõudis juba seegi,  …

11 12.9

Märkmeid arhiivist

Sotsiaalia Marek Tamm

Arhiiv kui asutus Esimese niidiotsa arhiivi ajalooliseks mõistmiseks pakub etümoloogia: nii oma kreeka kui ka ladina sünnipäralt on „arhiiv” seotud võimu ja kontrolliga. Kreeka archē …

11 12.9

Eesti ja balti ning viimaks ka saksa ajaloolane

Uudised Heinrich Bosse

Tallinna konverentsi teemaks oli „Valgustusaeg Venemaa Balti provintsides” ning Suure Prantsuse revolutsiooni juubeliaastal oli see nii Eesti, Baltikumi, Saksamaa kui ka Euroopa teema. Indrek Jürjo …

11 12.9

Jalutuskäik Indrekuta

Sotsiaalia Margus Laidre

Ühtedele seostub Jürjo nimi ennekõike lähimineviku uurimisega, teistele aga valgustusajaga. Minu meelest oli Indrek ennekõike mõtteloolane, kelle teekond ajaloopõllul algas ajas veelgi kaugemalt. Oma teise …

11 12.9

KGB ei fabritseerinud agente

Sotsiaalia Enn Tarvel

Teet Veispak, paraku, ei kuulu nende literaatide hulka, kel on tavaks algatatud ja alustatud tööd lõpule viia. Nii jäi Indrek Jürjo peagi  üksi tegelema VEKSA …

11 12.9

Kammermuusika kui elustiil

Muusika Tiiu Tosso

Heal tasemel keelpillimängu on Eestimaal kuulda olnud juba XIX sajandil, kuid seda baltisakslaste  viljelduna. Eesti keelpillikvarteti ajalugu koosneb paljude suurepäraste muusikute katsetest seda traditsiooni kinnistada, …