Kes kosutab kunstivaataja keret?

KADI-ELL TÄHISTE, kunstiasutuste liidu (KAEL) tegevjuht

Kadi-Ell Tähiste

Ranno Ait

Hiljutine Veneetsia biennaali külastus äratas minus suurtel kunstifestivalidel ikka ja jälle tekkiva küsimuse. Miks on nii, et kuigi võimalust minna tualetti ja kohvikusse pakutakse iga mõnesaja meetri tagant, jääb enamasti tagaplaanile inimlik soov veidi pikutada? 

Vaimsete väljakutsete kõrval on suurnäitused ka füüsiliselt üsna nõudlikud. Nii pole imestada, et vaatamata köitvale kunstile rändab eriti õhtu poole päeva mõte üha sagedamini hoopis võrkkiigele või kott-toolile. Avalikelt puhkealadelt leiab aga enamasti vaid harilikke toole või muruplatse. Parema puudumisel kasutavad mõned külastajad kergeks uinakuks näiteks pimedaid ja mugavamate toolidega videokunsti ruume.   

Mõeldes uinakust kunstinäitusel meenub 2016. aasta Berliini biennaal. Peale internetijärgset ajastut defineeriva väljapaneku on mulle meelde jäänud teos, millest osa saamiseks tuli ronida suurde pehmesse voodisse. Kui mina pikutasin seal viisakalt vahest kümmekond minutit ning vähemalt proovisin teost vaadata, siis osa külastajaid võttis valju norskamise saatel ette märksa magusama uinaku. Kahjuks ma ei mäleta, kes oli teose autor, sest – piinlik tunnistada  – kunstielamusest oli tol hetkel tähtsam võimalus natuke lamada. 

Samas mentaalses sahtlis, ehkki mõnevõrra teisel põhjusel, asub aasta varem Veneetsia biennaali kõrvalprogrammis esitletud kollektiivi AES+F videoinstallatsioon „Inverso Mundus“. Selle osa oli samuti suur voodi, kuhu biennaali avamise ajal olla performance’i etendajad kutsunud lebama ka rahvast. Septembris, mil mina näitust külastasin, oli voodisse ronimine aga rangelt keelatud ning töötajad pidid alatasa tõrjuma sängi ühteaegu aplalt ja abitult piidlevate külastajate katseid sellele läheneda.  

Õnneks kostab hääli lebamise ja lõunauinakute toetuseks ühiskonnas üha rohkem ning vaatamata kasinatele lebotamisvõimalustele pakkus mulle tänavusel Veneetsia-külastusel leevendust ukrainlastelt renditud Airbnb-korter koos üsna ebaveneetsialiku väikese saunaga, mis pärast pikki biennaalipäevi väsinud keret kosutas.