Ohvitseride park 

ANNELI SARO, teatriteadlane ja -kriitik 

Anneli Saro

Mariana Tulf

Kolisin Tartus Ülejõe linnaossa aastal 2003, enne seda olin seal käinud ainult Tartu Lasteteatris (praegu laulupeomuuseum). Lapsevanemad kurtsid pidevalt, et lasteteater on kesklinnast liiga kaugel, tänavad on pimedad ning bussid sinna ei käi. Kui ema mulle Ülejõele esimest korda külla tuli, ütles ta asukoha kohta ainult ühe lause: „Oled lausa metsa kolinud.“ Mina ütlesin eneseõigustuseks ka ainult ühe lause: „Nojah, aga Raekoja platsi kõnnin ma siit kümme minutit.“ 

Nüüd tahan rehabiliteerida ühe koha Ülejõel – Ohvitseride pargi. See on majadest ümbritsetud kinnine kõrge koht Jaama ja Ülejõe tänava vahel: paljudele lihtsalt läbikäigurada, teistele salaaed. Nagu suurem osa Tartu parkidest, pole seegi justkui mõeldud olemiseks ja ajaviitmiseks, kuigi mõned püüavad kangekaelselt seda kodustada. Kõige elusam on seal lumisel talvel, kui pargi vallutavad kelkudega lapsed. 

Ühel pool Ohvitseride parki kasvavad vanad lehtpuud – koeraomanike lemmikkoht. Teine pool on lage maa koos pingi ja lagunenud liivakastiga – noorukite ja pidutsejate piirkond. Pargi liiklussõlmeks on siiski Jaama tänavalt algav trepp. Kui trepist hea hooga üles minna, siis 52 astet annavad aimu kõndija füüsilisest võimekusest, ning kui trepist alla nn argiellu laskuda, on selles alati annus pidulikkust. Just see puude varjus trepp, mille keskel on aastakese olnud ka pink, on meie, koolist poppi tegevate laste, vanainimeste, joomarite, unistajate jt lemmikpaik. 

Ohvitseride park pole mingi ilus koht, kuid seal on möödaniku hääbunud ilu ja tugev kohavaim. Aastal 1891 peeti seal IV üldlaulupidu, Eesti Kirjameeste Selts ja hiljem jalgrattaselts Taara korraldasid seal avalikke üritusi, 1950. aastatel nimetati Taara aed naabruses asuva Ohvitseride Maja järgi ümber Ohvitseride pargiks. Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao (A. Alliksaar). 

Mul poleks kahju, kui minu salaaiast saaks lähitulevikus koht, mis ei mõjuks pelutavalt ka konservatiivsematele või alalhoidlikumatele linlastele.