Eestisse kavandatakse Läänemere suurimat filmistuudiot

Eesti filmitootjad on pannud seljad kokku ning asunud looma Tallinnasse Balti Manufaktuuri alale Läänemere suurimat filmilinnakut. Mitut suuremõõtmelist stuudiot ning filmi- ja reklaamitööstuse ettevõtteid koondav Tallinna Filmilinnak aitab elavdada filmiteenuste eksporti ja meelitada siia senisest enam välisvõttegruppe. Eesti filmitootjate visioon on tuua aastas Eestisse 10-15 rahvusvahelist produktsiooni ning seeläbi miljoneid eurosid meie majandusse.
Eestis puudub kõrgkvaliteetne filmistuudiote kompleks, kus aastaringselt filmida kodumaiseid filme, telesarju ja ülekandeid ning teenindada ka välismaised filmiproduktsioone ja reklaamitellijaid. Sellest vajadusest on filmitööstus Eestis tervikuna aru saanud ja nüüd on otsustatud ühiselt filmilinnaku idee taha kokku tulla luues selleks ettevõtte Tallinn Film Wonderland.
„Meie filmitootjad on pälvinud viimasel ajal palju rahvusvahelist tähelepanu ja see on toonud kaasa huvi suurenemise piirkonna vastu,“ tõdeb Tallinn Film Wonderland tegevjuht Liina Maria Lepik. Tema sõnul on Eesti produktsioonifirmad ja teised teenusepakkujad kõrge kvaliteediga ja mõistliku hinnatasemega, kuid on pidanud loobuma välismaiste klientide teenindamisest stuudiovõimekuse puuduse tõttu. „Nüüd on just sobiv aeg investeerida filmitööstusesse kui ühte kasvavasse majandusharusse,“ lisab Lepik.
„Pärast meie filmide jõudmist Oscarite ja Golden Globe nomineeritute sekka on rahvusvaheline huvi Eesti kui filmitootja maa vastu kasvanud. Meie potentsiaali realiseerimist takistab aga hetkel korraliku stuudiokompleksi puudumine. Eesti on juba üles leitud meie kena looduse ja ajalooliselt mitmekihilise arhitektuuri tõttu, kuid efektiivseks filmitootmiseks oleks vaja ka korralikku sisestuudiot,“ sõnab filmiprodutsent Ivo Felt, kes samuti töötab selle nimel, et Eesti filmimaailmas veelgi enam tuntust koguks.
„Eestis on esimest aastat töös ka riiklik välismaiste produktsioonide toetusskeem (nn cash rebate), mis koostöös stuudiovõimalustega teeks välisproduktsioonide siia meelitamise oluliselt lihtsamaks. See on otseselt tuntus riigile ja raha majandusse – hetkel jäävad miljonid eurod aastas meie filmi- ja reklaamitööstusesse ning kaasnevatesse valdkondadesse tulemata,“ lisab Lepik.
„Näiteks oli 2010. aastal toodetud Norra filmi „Kuradisaare kuningas“ kogueelarve 6,9 miljonit eurot, millest Eestis toimunud võtetele kulutati 1,3 miljonit eurot. Ja see raha läks väga erinevatesse majandusharudesse, ehitussektorist kuni majutuse, autorendi ja turvateenuseni välja,“ selgitab Lepik.
Ainuüksi need seitse viimasel ajal Eestis filmitud rahvusvahelist produktsiooni – Hella W, Puhastus, Vehkleja, Joulukalenteri, Bodom, Polli päevikud, Kuradisaare kuningas – on toonud majandusse ligi 4,5 miljonit eurot. Eesti filmitootjate pikaajalisem visioon on tuua aastas siia 10-15 välisproduktsiooni.
Tallinna Filmilinnaku asukohaks on valitud Tallinnasse Balti Manufaktuuri ala (Kopli 35) ning see peaks kõigi plaanide kohaselt valmima 2018. aasta lõpuks.
Kompleks arvestab nõudlike tingimustega nii stuudiotes (heli- ja vibratsiooni-tundlikkus, ligipääsud) kui ka võteteks valmistumise osas (dekoratsioonid, abiruumid). Kolm 14 meetri kõrgust stuudiot annavad võimaluse filmida samaaegselt erisuurustega ruumides ja võimalusel ühendada need üheks massiivseks võttepaigaks.
Filmilinnak koondab Eesti erinevad filmitööstuse teenusepakkujad läbi rendipindade büroo ja laoruumideks, et tagada koostöö ja võteteks vajalikud teenused. Lisaks on stuudiod sobilikud ka tele- ja reklaamiproduktsioonile ja ürituste korraldamiseks.
Ettevõtte osanikud on Allfilm, Taska Productions, Nafta Films, Stellar, Kinosaurus, Filmivabrik ja 17 filmitootjat ühendav MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster. Osaühing tegeleb nii filmilinnaku loomise kui ka selle hilisema opereerimisega.

Tallinna Filmilinnak