20. Augusti väljak

Margit Mutso

20. Augusti väljak. Väljaku (ka purskkaevu) autorid on Olga Borisik, Triin Järve ja Ülle Grišakov (Kivisilla OÜ), tehnilise lahenduse on teinud Kommunaalprojekt OÜ ja Basseinitehnika AS . Valmimise tähtaeg on  20. august 2011.  20. augustil, vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeval, avatakse Tallinnas Harju mäel 20. Augusti väljak. Kõlab hästi. 20. august on kindlasti väljakut väärt. Paljudel on sellest päevast oma lugu jutustada. Mina eksisin sel päeval 20 aastat tagasi Soomes seenel käies metsa ära. Korjasin aga usinalt  pilvikuid ja korraga oli ümber tihe võsa, ei pääsenud ei edasi ega tagasi. Metsa viis mind hirm ja alalhoiuinstinkt: Moskvas oli toimunud putš ja tulevik paistis sünge. Järelikult – vaja seeni soolata. Kodumaale naasmise mõtte tõrjusime kõrvale: olime abikaasaga saabunud just Euroopast pulmareisilt ning ootasime detsembris esiklapse sündi. Ei kippunud tagasi suletud ruumi, vabaduse maitse oli suus. Veel vähem tahtsime Nõukogude  iket oma lapse turjale. Päike oli see, mis mind lõpuks metsast välja juhatas. Esimene asi, mis abikaasa mind nähes ütles oli: „Eesti vabariik kuulutati välja!”. Emotsioonid olid laes. Eks ma räägi seda lugu ikka ja jälle, rohkete epiteetide, pika ees- ja järelsõnaga, esialgu oma lastele, tulevikus ilmselt lastelastele, nagu paljud teised, kes seda päeva mäletavad, oma lugusid. Millist lugu räägib aga 20. Augusti väljak?         

Väljak võiks rääkida nii mõndagi sellest, mis siinkandis kakskümmend aastat tagasi juhtus: soomusjõudude saabumisest Tallinna lähistele, Jeltsini üleskutsest sõjaväelastele, Rahvarinde miitingust Vabaduse väljakul, 69st poolthäälest, mis anti Eesti Vabariigi ülemnõukogus otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest” poolt või järgmise päeva ärevatest sündmustest Teletorni juures. Teemasid jätkub. Millest räägivad renoveeritud kohvik  kõlakoda, lillepeenrad, graniitsillutis või purskkaev? Viitavad need kuidagi 20. augusti sündmustele, räägib see sel päeval äärmusest äärmusesse lõõmanud emotsioonidest? Vist mitte. Pigem on see üks armas, heas mõttes väikekodanlik suvine kohvitamise koht, kus ehk vahel ka mõni väike muusikaline etteaste kõlab, lihtsalt kena platsike, kust avanevad linnale hunnitud vaated. See, et siit Vabadussõja risti tagumist külge näeb või et vene  kiriku kuplid puude vahelt piiluvad, ei anna vist piisavat põhjust sedavõrd paatoslikku nime kanda?   

Miks väljaku arhitektuurikeeles ei kajastu väljaku nime taga olev lugu? Kas tegu on arhitekti vaimuvaesusega? Pigem küll seetõttu, et väljak ei sündinud mitte Tallinna linnajuhtide armastusest või austusest taasiseseisvumispäeva vastu, vaid pragmaatilisest vajadusest kõlakoja ümbrus korda teha. Valminud on Vabaduse väljak ja Vabadussõja monument, uuenenud ka Kiek in de Kök ja amortiseerunud  väljak oli pinnuks silmas. Kui tänavu jaanuaris korraldati riigihange Harjumäe pargi korrastamise projekteerimiseks, siis ei maininud keegi, et pargi ülemisse ossa tuleb niivõrd olulisele päevale pühendatud linnaruum. Tõsi, aselinnapea Taavi Aas tuli selle ideega välja juba aasta tagasi, aga ametlik nimi Tallinna linnavalitsuse määrusega anti väljakule alles augusti esimestel päevadel, kui pargi ja ka väljaku projekt olid valmis ja ehitustööd juba käisid. Ei mingit konkurssi põneva temaatilise väljakuidee leidmiseks, ei arutelusid, kas ja kuhu üldse selline mälestusväljak teha (kusjuures koht selleks ei ole paha), polnud ka vastavasisulist lähteülesannet projekteerijale.         

See, et üks väsinud ala korda tehti, on kahtlemata tore. Kõik iseenesest toimib ja on silmale kena vaadata. Riigihanke kadalipu läbinud Kivisilla OÜ arhitektid pakkusid välja kaks erinevat lahendust, millest linnaisad valisid välja klassikalisema. Kahjuks jõuti I etapis vaid 20. Augusti väljaku ehituseni, pargi lõpliku valmimise tähtaeg ei ole veel teada.  Kindlasti saab sellest tore koht, kus tassike piimakohvi juua, muusikat kuulata või kust külalistele linna näidata. Kas keegi aga hakkab seda kutsuma 20. Augusti väljakuks, selles julgen kahelda. Pigem minnakse ikka Kõlakoja juurde või Harjumäele ja nimi 20. Augusti väljak, mis kõlab uhkelt lindi läbilõikamisel, jääb edaspidi vaid nimeks marmortahvlil, juhul muidugi, kui keegi peaks selle siia paigaldama.