EKA lammutab sisearhitektuuriõpet

TOIVO RAIDMETS

Sisearhitektuur on kunstiakadeemias üks vanemaid erialasid. Õpetamist alustati 81 aastat tagasi, siis veel Riigi Kunsttööstuskooli nimelises asutuses. Eriala ülesehitajad olid legendaarsed Richard Wunderlich, Edgar Johan Kuusik, Edgar Velbri, Väino Tamm, Vello Asi ja Leila Pärtelpoeg. Sisearhitektuuri osakonnal lasti areneda ja asju ajada omaenese parema äranägemise järgi aastakümneid, kuni 2013. aastal avas uksed Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuri instituut. Arhitektuuri õppida soovijate arv langes järsult. Arhitektid olid väga ärevil ja pahased ning töötasid tehnikaülikoolile igakülgselt vastu, nagu oleks juhtunud midagi ebaõiglast. Tegelikult õpetatigi varem nii Eestis nagu praegu ka kõigis Euroopa maades arhitekte tehnikakõrgkoolis. Stalinistliku arhitektuuri kõrgperioodil 1950. aastal leiti, et arhitektuuri sümbioos kaunite kunstidega annab ideoloogiliselt mõjusamaid tulemusi ja toonasesse kunstiülikooli, uue nimega Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKIsse) see õpe üle toodigi.

Mure kunstiakadeemia arhitek­tuuri­teaduskonnas oli tehnikaülikooli arhitek­tuuriõppe avamise järel suur. Tehnika­ülikooli arhitektuuriõpet ei õnnestunud keelata ja seega tunti, et tulevik on tume, kardeti kiiret kängumist.

Sisearhitektuuri osakonna uueks juhiks sai Hannes Praks. Praksi juhtimise aeg on sisearhitektuuri õppele olnud kultuurirevolutsiooni laadne, uskumatult veidrate ettevõtmiste periood. Tegeleti kõigega, mis kentsakuse tõttu võis ületada uudisekünnise ning tuua feimi ja laike ühismeedias. Ujuvsaun, palvela, kilesaunad palestiinlastele ja lätlastele, metsaonnid ja pesakastid lindudele. Üliõpilasi solgutati igati: sisseastumiseksamid üksikul saarel, ellujäämiskatsed suurlinnades, näitlemine sisseastumisel ja veel palju erialaga mitte kuidagi seotud hullusi.

Selle tõttu on praegune olukord väga kurb. Lõpetajad ei valda arvutiprogramme, materjaliõpe on kängunud, kooli uude puidutöökotta pole palju asja, üliõpilasi sunnitakse trampima hoopis metsas. Õpetajaskond ei koosne enam sisearhitektidest, vaid muidu huvitavatest inimestest. Endine, tugeva konstruktiivse hoiakuga kateeder on muudetud sooja õhu tootmise artelliks.

Lugege selle aasta magistritööde pealkirju ja püüdke arvata, mis osakonnas need kaitstud on: „Kaeva terviseks – muld kui taasavastatud element siseruumis“, „Formaliseerides elamuehituse mitteformaalsust Aleksandrias Egiptuses: modulaarne disain Hawd10-le“, „Tajuline lootusetus pinnapealsuse ajastul“, „Elu, surm ja ruumid nende vahel. Surnuaiakultuuri olukorrast Eestis: disaini fiktsioonide loomine matmis­paikade kontekstis“, „Ruumikujundusest ühiskonna sotsiaalse aluskoeni. Kohtumiste loomine rahulepingu sõlmimise järgses Kolumbias“.

See on sisearhitektuur. Erialaõppest meie harjumuspärases mõttes pole järel varemeidki. Juhendajate nimed korduvad ja näeme, milline väike ringkond on laiapõhjalise eriala monopoliseerinud.

Sel kevadel toimusid taas osakonna juhataja valimised. Kandideeris kaks inimest – Hannes Praks ja Pille Lausmäe. Mõlemad andsid avaliku loengu ja seisid valimiskomisjoni, EKA nõukogu ees. Järgneval hääletamisel oli küll Pille Lausmäel häälteenamus, aga mitte piisav, et kogu protsess oleks arusaadavalt lõppenud.

Osakonna juhatajaks kutsuti hoopiski mittekandideerinud Tüüne-Kristin Vaikla. Ta on küll sisearhitektide liidu liige, aga erialal siiski tubli iseõppija, kes pole saanud ei sisearhitektuuri- ega arhitektuurialast haridust. Töötaja haridusele võib mitte tähelepanu pöörata eraettevõtja (kuigi ka selles vallas tuleb varem või hiljem pädevuse piir ette). Ülikool – kes siis veel! – peaks andma selge sõnumi, et erialane haridus on väga tähtis ja ilma selleta ei saa, eriti sisearhitektuuris, mis nagu arhitektuurgi on väga tehniline, paljutahuline ja vastutusrikas eriala.

Kurb, et 81 aastat hoolikalt üles ehitatud, professionaalne, ühiskonnale äärmiselt vajalik ja lugupeetud eriala on kunstiakadeemias peenrahaks vahetatud.

Elame kliimavöötmes, kus peame siseruumis veetma enamiku oma elust. Kust tulevad need inimesed, kes selle eest hoolt peaksid kandma? Asjade käik näitab, et mitte enam Eesti kunstiakadeemiast.