Iseloomuga tegelane

Saue uuel vallamajal on piisavalt jõudu ja potentsiaali, et hakata heas suunas mõjutama lähiümbrust ja ühtlasi kogu Saue avalikku ruumi.

KOIT OJALIIV

Saue vallamaja. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi ja Heidi Urb, insenerid Laur Lõvi ja Triin Sigus, Maarja Gustavsoni haljastuskontseptsioon, sisearhitektid Eeva Masso, Katrin Tammsaar ja Jaana Albert. Ehitaja Embach Ehitus OÜ. Avati selle aasta septembris.

Antagu mulle andeks, aga tunnetuslikult ei olnud Saue linna minu jaoks pikka aega olemas. Sattusin siia esimest korda millalgi 2015. aasta sügisel. Rattaga. Tegin autokooli teooriaeksamit. Ja tunnetuslikult ei saanud ma sellest linnast esimesel korral suurt midagi aru. Kuskil oli kobar armast väikelinna, kuskil meeletu ürgmets, kuskilt paistis miski mõis ja selle kõige vahele oli end surunud võrdlemisi suur lahmakas kaootilist tööstusmaastikku, mis need nunnud ruumilised olukorrad üksteisest lahutas. Ei saanud aru, kus on selle linna kese ja kus selgroog. Kus on tema värav. Tunnetuslikult.

Asja tagantjärele uurides on selgunud, et umbes samal ajal koostasid Linnalabor ja OÜ Väike Vasak Käsi koos Saue linnavalitsusega innukalt linna keskosale tulevikuvisiooni. Teele Pehk, üks visiooni lõpparuande koostajaist, pakkus isegi, et ka Tallinn võiks oma avaliku ruumi mõtestamise samamoodi ette võtta. „Koos planeerimise protsessi juhtis abilinnapea ning selles osalesid ärksamad elanikud, maaomanikud, volikogu liikmed ja kohalikud noored. Linnalabori konsultantide abil korraldati jalutuskäike, küsitleti elanikke, arutleti ja visioneeriti töötubades, esitleti vahetulemusi ja otsiti kompromisse. Kõige tulemusel valmis Saue keskusala planeeringule lähteülesanne ja tuleviku­stsenaarium kogu linnale, mille alusel asutakse uue keskuse planeeringut koostama.“1 Ei saa muud kui nõustuda. Kuuldavasti pole mahukas dokument kahjuks suurt kasutamist leidnud. Eraomanike huvid ja õigused prevaleerivad avalike üle. Demokraatia!

Vallamaja võistlus

Niipalju ehk visioonist omal ajal siiski abi oli, et 2016. aastal korraldati Saue keskuse ala arhitektuurivõistlus. Esitati kaks tööd ja välja otsustati anda ainult ergutuspreemia minu hinnangul igati tublile tööle „Kvartett“ (arhitektid Pelle-Sten Viiburg, Egon Metusala ja Liis Uustal). Saue linnaarhitekti Urmas Elmiku sõnul võis „konkursi lugeda läbikukkunuks: võitjat ei selgunud vähese võrdlusvõimaluse tõttu, sest on raske öelda, kas esitatud tööd on tipptasemel või mitte“.2 Selle väitega meenub meeletu hulk meeme, kuidas tellija soovib ikka vähemalt kolme kavandit, et üks hea välja valida …

Kolmnurkne Saue vallamaja organiseerib kõige tugevama ruumilise dominandina justkui ise ümbruskonda.

4 × Tõnu Tunnel

Visioonivõistlusele järge ei tulnud, kuid mõne aja pärast korraldati Saue vallamaja arhitektuurivõistlus. Tõenäoliselt sai projekt hoo sisse pärast Kernu, Nissi ja Saue valla ning Saue linna ühinemis­lepingu heakskiitmist, mille käigus otsustati, et pärast omavalitsuste ühinemist oktoobris 2017 hakkab uue Saue valla inimesi teenindama ja vallaelu korraldama üks ametiasutus. Enesekindlust lisas seegi, et suur osa uue administratiivhoone ehitamise kuludest plaaniti katta riigi ühinemistoetusest.3

Proovisime meiegi (Kuu Arhitektidega) sellel võistlusel osaleda, kuid pärast pikki ja tagantjärele mõeldes üsna sisutuid vaidlusi ei suutnudki me lahendust kokku saada. Põhiliseks takistuseks sai justkui tõdemus, et Sauel ei ole ühtki piisavalt selget ja tugevat ruumilist tõuget, mille pealt saaks veendumusega edasi liikuda. Olime piisavalt lambad mõistmaks, et kui seda tõuget pole, tuleb see ise luua.

Kolmnurkne sajajalgne

Võistluse võitsid 2017. aastal Molumba arhitektid tööga „Triangel“. Molumba oli sel ajal äsja Karli Luige ja Johan Tali loodud ja siinsel arhitektuurimaastikul kuidagi eriliselt värskelt mõjuv arhitektuuribüroo. Kui Salto taustaga Karlile võis päriselt kuskil JMKE kontserdil õlleklaasiga otsa joosta, siis Viini kooli taustaga Johani klappides kõlas ehk pigem pisut reserveeritumalt lihtsalt Daft Punk. Mingi mõnus keemia nende vahel tekkis ja toorest punki ja ideid on mõlemas minu meelest siiani.

Igatahes lajatasid nad Saue pidetu keskuse keskele ühe kolmnurkse sajajalgse tegelase, mis võitis žüriisse kuulunud arhitektide Ott Kadariku, Pelle-Sten Viiburgi, Indrek Saarepera ja Egon Metu­sala südame. Leiti, et „tegu on käesoleva võistluse kõige julgema ideega, ruumilises mõttes omapärase ja silmapaistva lahendusega“. Ja kuigi töö oli poolikult vormistatud, oli „olemas tugev selgroog, millega edasi minna“.4 Tahangi siin eelkõige kiita žüriid, kes julges hinnata ideed, mitte valmis projekti, nagu viimasel ajal tundub pahatihti juhtuvat. Kallid tulevased arhitektuurivõistluste žürii liikmed, kinnitan, et kõiki neid „skemaatilisi asendiplaane“, „poolikuid plaane“, „puuduvaid evakuatsioonilahendusi“ jms saab edasise töö käigus täpsustada. Võiksime arhitektuurivõistlusele oodata ikkagi silmapaistvat ruumilahendust, mitte valmis tuleohutuse skeeme!

Niisiis hakkas Molumba kolmnurkne maja justkui ise enda ümber olevat keskkonda organiseerima ja suunama, muutus ise kõige tugevamaks ruumiliseks dominandiks. Parklapoolses küljes on mängitud ka maastikuga: tekitatud on haljastatud küngas, mille abil on ühtlasi lahendatud veenvalt evakuatsioon teiselt korruselt. Kõige irriteerivam element on kogu maja ümbritsev piksliline sammastik. Selle otstarve on pakkuda päikese ja sadevee eest varju, kuid kuskil Molumba paralleelmaailmas oleks justkui toimunud mingit sorti ruumi ja tühjuse plahvatus, mis on seda sammastikku kujundanud üsna tugevalt. Võib olla, et võistlusel välja pakutud kaarjas sammastik tuli ehk kasutatava puitmaterjali tõttu veidi ümber mõtestada, kuid ilma selle taustinfota tundub mulle, et on loodud mingi uut laadi dekoor, kui lubate. Seda võiks võtta puhta ruumikunstina, mis võib mõnel juhul panna kulmu kergitama, kuid antud moel toob suule rõõmsa muige. See igal juhul mõjub kuidagi. On tähelepanuväärne, et ehitaja on selle kõik ka väga hästi teostanud.

Hoone sisemus on organiseeritud ümber keskse kolmnurkse tuuma, mille sisse on pandud kinnisemad nõupidamisruumid, trepid, tehnilised ruumid jms. Esimesel korrusel paikneva kõige suurema nõupidamisruumi kohal on haljastusega palistatud õhuruum, mille kõrvale on asetatud astmeliselt teise korruse väiksemad koosoleku- ja nn kõneruumid. Nii et pikslite maailm jätkub natuke ka hoone sees.

Vallamajas on tehnoloogia peitmiseks kasutatud Eestis veel üsna vähe levinud tõstetud põrandaid. Selle tõttu on peamise ehitusmaterjalina kasutatud ristkihtpuit kenasti vaadeldav ka laes. Sisearhitektuur mängib välisega mõnusalt kokku. Välditud on pindade lamineerimist. Eelistatud on liistuvabasid lahendusi. Kui tavaliselt võib ehituse puhul tähendada see eri pindade ja avade ühenduskohtades kahe sentimeetri paksusi silikoonribasid, siis Sauel on tänu ülitäpsetele ristkihtpuitpaneelidele kõik need vuugid filigraansed. Kui perimeetris paiknev avatud kontori osa on pigem hele ja naturaalne, siis südamiku ruumidesse on toodud julgelt ka värve.

Liikuvate töökohtade kõrval (töötajatel pole kinnistunud töökohta) on majas ka väike avalikkusele avatud n-ö vaheruum, mille funktsioon ja võimalused ei ole paika pandud. Need tekivad aja jooksul ja on muutuvad. Seda võiks pidada igas vallakeskuses justkui elementaarseks, kuid paraku ei ole see seda mitte.

Saue linn on minu jaoks praegu eelkõige uue vallamaja tõttu – ta on tugeva iseloomuga tegelane. Kui varasemad ponnistused linna keskust visioonidokumentide ja võistlustega korrastada on mõnes mõttes liiva jooksnud, siis tundub, et uuel vallamajal on potentsiaali avalikku ruumi mõtestada ka veidi laiemalt. Kui tehakse midagi nii head, siis hakkab see ümbruskonda mõjutama. Mul on selline tunne ja ma usun seda.

Leonhard Lapin on öelnud, et viimase aja Eesti ja kogu maailma arhitektuuri kõige suurem probleem on isiksuste puudumine. Mulle tundub, et Molumbas on need isiksused olemas.

Hoone sammastikku võiks võtta puhta ruumikunstina, mis võib mõnel juhul panna kulmu kergitama, kuid antud moel toob suule rõõmsa muige.

Esimesel korrusel paikneva kõige suurema nõupidamisruumi kohal on haljastusega palistatud õhuruum.

Hoone sisemus on organiseeritud ümber keskse kolmnurkse tuuma, kus paiknevad kinnisemad nõupidamisruumid, trepid, tehnilised ruumid jms.

.

1 Teele Pehk, Kalaranna romanss ehk Kuidas Helsingi ja Saue eeskujul Tallinn merele avada. – Eesti Päevaleht 2. VIII 2014. https://epl.delfi.ee/arvamus/mereaareblogi-teele-pehk-kalaranna-romanss-ehk-kuidas-helsingi-ja-saue-eeskujul-tallinn-merele-avada?id=69462937

2 Saue linna keskuse konkurss ebaõnnestus. – Harju Elu 29. IV 2016. https://www.harjuelu.ee/saue-linna-keskus-konkurss-ebaonnestus/

3 Saue Valdur, Uus vallamaja Saue linna keskusesse valmib loodetavasti 2020. aastaks. – Saue Valdur, nr 3, veebruar. http://sauevald.ee/documents/17893729/18388598/SV_veebruar_I_veeb.pdf/48a90d1e-11a3-43a0-b438-75a67e0d6b53

4 Saue vallamaja arhitektuurivõistluse žürii protokoll. http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/saue_vallamaja_arhitektuurivoistlus/

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht