Kikilipsukujuline Tallinn

Mihhail Kõlvart: „See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad ja mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi.“

RISTO KOZER, MITTE_TALLINN

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast „Tallinn 2035“.

Kui palju te ise Tallinnas jalgsi liigute ja millised teekonnad on teile meelepärased?

Linnapeana on mul kahetsusväärselt vähe aega jalutada või igapäevaseid käike jalgsi teha. Vanalinnas käin muidugi alati rõõmuga, nii tööasjus kui ka vabal ajal. Lapsega käime jalutamas Reidi teel1 ja Kadrioru pargis, aga kahjuks on seda aega liiga vähe.

Aina rohkem noori on ülekaalulised. Kuidas tuleks selle probleemiga avalikus ruumis tegeleda?

Noorte liikumisharjumuste kujundamisel on esmatähtsad kodu, perekond ja haridussüsteem, nende panus ja osalus. Linn toetab noortesporti nii uute rajatiste loomise kui ka noortega tegelevate spordiklubide kaudu. Ka selle aasta eelarves on spordirajatiste ehitamine prioriteet. Spordivaldkonna investeeringud kasvavad 5,6 miljoni euroni. Suuremad ettevõtmised on Tallinna spordihalli terviklik renoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimise alustamine, ka Punane 69 jalgpallihalli rajamine, välibasseini ehitamine Pirita jõele, kus ka ajalooliselt on olnud väliujula, rulapargi (bump track) projekteerimine ja rajamine Kristiine linnaossa jms. Uute sportimisvõimaluste loomise üks motiiv on tuua spordi juurde rohkem lapsi ja noori.

Vabas õhus liikumisvõimaluste parandamiseks rajame Tondiraba looduspargi,2 mis on ilmselt Baltimaade kõige mitmekülgsem ajaveetmise ja elustiili paik. Kujundame ruumi, mis on sobiv jalutamiseks ja looduse nautimiseks, kuid seal on võimalused ka sportimiseks: jooksurajad, välijõusaal, võitluskunstide väljak, pallimänguväljakud, rulapark, pump track, maastikurattarajad, uisuväljak jne. Usun, et liikumist edendava elustiili poolest on see uus atraktiivne keskkond kõige suurem ja ägedam asi, mis on Eestis seni tehtud.

Linna uues arengustrateegias on tervist ja liikumist käsitletud dokumendis „Terve Tallinn liigub“. Tervise seisukohast on vaja luua mugavad turvalised võimalused ja suunata inimesed kehaliselt aktiivsetele tegevustele, seda ka argiaskeldustes. Selline keskkond on inimmõõtmeline nii ruumi struktuurilt kui ka hoonestuselt, aga ka detailide ja tegevuste osas, mis linnaruumi rikastavad, selline keskkond on ligipääsetav ja roheline kõige laiemalt. Näeme arengustrateegias vajadust tegeleda õue- ja hoovialadega ning elamupiirkonnalähedaste puhkealadega, kus eelmisel sajandil rajatud ruum on amortiseerunud ega ole noortele enam atraktiivne.

Mihhail Kõlvart: „Linnad on kindlasti inimestele, aga vastandumine autodega on suhteliselt mõttetu, sest autosid kasutavad needsamad inimesed, kellele linn on loodud.“

Liis Treimann / Äripäev / Scanpix

Kas Tallinn on linn, mis on rohkem mõeldud autodele või siiski inimestele? Kumb linn teile meeldib?

Linnad on kindlasti inimestele, aga vastandumine autodega on suhteliselt mõttetu, sest autosid kasutavad needsamad inimesed, kellele linn on loodud. Õigem küsimus on ehk see, kas linna avalik ruum on rohkem olemise ja tegevuse ruum või (läbi) liikumise ruum. Nagu te isegi aru saate, siis siin ei ole must-valget vastust. Vaja on leida tasakaal. Tänavate osas nähakse arengustrateegias „Tallinn 2035“ ette, et ruumi tuleb hakata planeerima tänavatüübi järgi. Mõned tänavad on rohkem olemise ruum, teised liikumise ruum ja mõne puhul tuleb mõlemad, nii hästi või halvasti kui võimalik, tänavale ära mahutada.

Tallinna avalik ruum on viimastel aastatel jõudsalt arenenud, seda peamiselt suurte projektidena, n-ö makrotasandil. Mida te mikrotasandil avaliku ruumi parendamisest ja disainist arvate? Kas olete Instagrami kasutaja mitte_tallinn tegemistega kursis, kas ta on teiega inimväärsema ruumi loomiseks ühendust võtnud?

Loomulikult tuleb ruumi vaadata nii makro- kui ka mikrotasandil ehk n-ö silmade kõrguselt. See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel kaasa räägivad, mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi. Kõiki pakutud lahendusi ei ole võimalik ellu viia, kuid see on siiski oluline osa arutelu tekitamisest.

Mulle teadaolevalt ei ole mitte_tallinn oma ettepanekutega linna poole pöördunud, aga see ei vähenda avaliku diskussiooni väärtust.

Tartus viidi eelmisel suvel läbi uudne linnaruumi eksperiment Autovabaduse puiestee, millega suleti ajutiselt terveks augustiks autoliiklusele Emajõe-äärne Vabaduse puiestee kaarsillast turuhooneni. Selle asemele loodi ruum inimestele ja vahetutele kohtumistele, seal sai jalutada ja puhata, muusikat kuulata, lauatennist mängida, filme vaadata ning sööki nautida. Kas midagi sellesarnast võib kunagi tulla ka Tallinna? Kus selline linnaruumi eksperiment toimuda võiks?

Katsetamine on vajalik. Aga selleks peab olema ühiskondlik tellimus, partnerlus ning ettevalmistus. Küsimus ei ole selles, et linnavalitsus paneb kuskil mingiks ajaks liikluse kinni, vaid selles, et inimesed, ettevõtted ja vabaühendused täidavad seejärel ruumi tegevusega. Tallinnas on arutatud, kus saaks liikluse ajutiselt kinni panna ja selle asemel ruumi hoopis teisiti kasutada. Tänavu kevadel oligi meil seoses Tallinna päevaga selline idee, aga viiruse leviku tõttu jätsime kõik rahvarohked üritused ära.

Tallinna linnavalitsus asub Vabaduse väljaku servas. Kas ja kui palju te oma kabineti aknast väljakul rulatamist näete ja mis te sellest arvate?

Vabaduse väljakule peavad ühtviisi mahtuma nii jalakäijad kui ka rulatajad, seda ruumi raamistavad Vabadussõja võidusammas ja Jaani kirik. Noortele paigaldasime Vabaduse väljaku tunneli sissepääsu lähedale ka rulatajatele mõeldud elemendid, aga seal tuleb ikkagi pidevalt arvestada jalakäijate, sh laste ja eakatega. Tõsisemaks rulatamiseks oleme kavandanud rulapargid nii Kristiinesse kui ka Tondirabasse. Praegu otsime võimalusi ka sise skate-pargi loomiseks, aga sellest on veel vara rääkida.

Teie otsustamisel ja juhtimisel sai Tallinn kaks aastat tagasi kolm betoonist välirulaparki. Paraku puudub pealinnas endiselt siserulapark, mis huvilisi mahutaks ja vastaks tänavaspordi harrastajate vajadustele. Pääsküla endises kinomajas Koit tegutseb alates 2002. aastast noortekeskuse allüksusena siserulapark. Selle sisepindala on aga vaid 336 ruutmeetrit, millest kolmandiku hõlmab rulapark, kuhu kogu linna harrastajad peavad ära mahtuma. Kas pealinnas on plaanis lähiajal siserulapark rajada?

Tõsi, korralik siserulapark on Tallinnas puudu. Otsime neid võimalusi.

Vabaduse väljaku arhitektid Andres Alver, Veljo Kaasik ja Tiit Trummal kujundasid väljaku inimestele, võtsid sealhulgas arvesse võimaluse väljakul ka rulatada. Paraku on viimase aasta jooksul taas rulatamine väljaku allosa astmestikul ja selle esisel enne jalakäijate tunnelit ära keelatud. Sõitjad kurdavad, et märkusi on tehtud peaväljakul rulatamise kohta. Kas teie võimuses on rulatamine Vabaduse väljakul püsivalt seadustada ja kas te saate seda teha?

Vabaduse väljak on avalik ruum kõigile linlastele, ka noortele, rulatamine on siin täiesti lubatud ja keegi ei kavatse seda keelata. Selleks otstarbeks paigutati sinna suvel isegi väikesed rularambid ja need tuuakse kevadel jälle tagasi. Tõsi, mupo on teinud noortele märkusi, kui nad on käitunud ohtlikult või turninud servadel, mis pole rulatamiseks mõeldud.

Meedia väitel olete viimasel aastal linnavalitsuses tegelenud ametnike töökohtade dubleerimise vähendamisega. Paraku puudub Tallinna linnvalitsuses ja linnaosavalitsustes endiselt osakond, kus tegeldaks XXI sajandi mittetraditsiooniliste ja ebakonventsionaalsete tänavaspordialade arendamise, projektide juhtimise, planeeringute, arhitektuuri ja disainiga. Selline osakond on näiteks Rootsis, Malmös. Kas Tallinn võiks pioneerina selle sammu astuda ja linna vastava kompetentsiga osakonna luua?

Tuleb tunnistada, et linnas ei ole ka osakonda traditsiooniliste spordialade arendamiseks. Oleme ikkagi loonud sportimisvõimalusi ka nn mittetraditsioonilistel spordialadel ja need tunduvad Tallinnas juba täitsa traditsioonilised.

Oleme aga just praegu linna struktuuri korrastamas, sel aastal alustavas Tallinna strateegiakeskuses on linnaplaneerimise osakond, kus hakatakse tegelema linnaplaneerimise lahendustega. Linn püüab arvestada eri huvide ja eelistustega, käsitleme kõiki aktiivseid tegevusi liikumisvõimalusena.

Tallinn on koostanud arengustrateegia aastani 2035, kus keskendutakse peamiselt parema elukeskkonna ja mitmekesise avaliku ruumi loomisele. Kas selle strateegia raames on võimalik luua ka avalik maamärk, näiteks linnahalli ette või Skoone bastionivööndi alale, mille arhitektuuris ja disainis oleks juba eos arvestatud tänavaspordiga? Et ei peaks keelama, tõkestama ja turvaettevõtteid palkama. Näiteks Pariisi Place de la République on selline ning seda armastavad nii rulatajad, protestijad kui ka poliitikud.

Avalik ruum peab muidugi olema multi­funktsionaalne ja demokraatlik. Tallinn peab kindlasti ka edaspidi silmas, et avalikus ruumis oleks võimalusi ka tänavaspordil, miks ka mitte mainitud linnahalliesisel väljakul või Skoone bastioni­vööndi alal, oleme seda arutanud.

Konkreetselt rulatamisharrastuse puhul ei suuda tavaline tänavaruum spetsiaalsete rulaparkidega siiski konkureerida. Nii et võimalus tänavaruumis rulatada on tore lisavõimalus, aga päris harrastamine sõltub ikkagi sellest, millised rulapargid meil on, ja sellega linn praegu tegeleb.

Kas Reidi promenaadi ei saanud ehitada ilma Reidi tee ja hiiglaslike ristmiketa? Kui õige oli rajada mänguväljakud üheteistrajalise sõidutee äärde ja sinna lapsed mängima kutsuda?

Tihe autode vool on Pikksilma tänavast Pirita tee alguseni, sadamast kindlatel kellaaegadel kulgev kaubaautode voog suundub sealt üles Lasnamäele.

Mitme mänguvahendiga mänguväljak asub Pirita teel. Merelt puhuvad hommikused ja õhtused briisid, mis tagavad puhta õhu. Tallinna botaanikaaed on Kadriorus uurinud Pirita tee mõju pargi õhu puhtusele. Õhk selles piirkonnas on tänu meretuultele puhas.

Pikksilma tänavast kuni Lootsi tänavani asuvad üksikud mänguvahendid, mis innustavad väikelapsi vanematega jalutama ja üha edasi minema, et midagi uut kogeda. Sealsed vahendid pikemalt peatuma ei kutsu. Haljasriba on seal 20 meetri laiune ja mosaiikse istutusviisiga. Haljastus varjab seda jalutustee lõiku autode eest mitmel rindel: puud, eri kõrgusega põõsad ja rohttaimed sulgevad vaate autodele ja summutavad müra.

Russalkast Pirita poole kulgeva promenaadi ja kergliiklustee müra eest kaitsmiseks ja haljastamiseks on autotee ja kergliiklustee vahel piisavalt ruumi. Puid, põõsaid ja rohttaimi tuleks valida nii, et vaated ja avarus säiliksid, aga kergliiklejad end mugavalt tunneksid. Üle laiendatud Pirita tee nn vana Pirita tee äärde vastrajatud kergliiklustee ümbruse lahendus on hea näide, et see on võimalik. Praegu on see mereäärne promenaadilõik üsnagi kõle nii jalutajatele kui ka ratturitele.

Avalik ruum peab olema demokraatlik ja avatud kõigile. Rulatajad Vabaduse väljakul.

Risto Kozer

Tallinna kliima, paiknemine ja topograafia ei nõua linna autostumist, kuid linn ise loob müüte, et meie pealinn on eriline ning jalgsi käimine ja rattasõit ei sobi.

Linn selliseid müüte küll ei loo. Peame arvestama, et Tallinn on kikilipsukujuline ja linna ühest otsast teise minnes tuleb mere ja Ülemiste järve vahelt läbi mahtuda, ükskõik millist liikumisviisi eelistatakse. Meie eesmärk on ikkagi liikumisvõimalusi mitmekesistada ja sealjuures praegusega võrreldes just aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendada. Tänavu on Tallinn rajanud kuus kergliiklustee lõiku, kokku kuus kilomeetrit.

Kas Tallinnas on vaja rajada nii palju ebaesteetilisi torupiirdeid?

Tänavate rekonstrueerimisel vana tüüpi tsingitud torupiirdeid enam ei kasutata. Kohtades, kus jalakäijate ohutuse või parkimisnõuete täitmiseks on vaja kasutada piiravaid meetmeid, kasutatakse keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel valminud „Tallinna linnamööbli valiku ja paigutuse juhendis“ toodud tänapäevaseid pollareid ja piirdeid.

Olete korduvalt maininud, et linna arengustrateegia „Tallinn 2035“ ei ole realistlik, selle täitmiseks ei peaks hakkama näpuga järge ajama. Mis te arvate, kas uusi läbimurdeid ja sõiduteid kavandades on võimalik linnaelanike autokasutust vähendada või suurendada?

Siinkohal olete mind valesti mõistnud. Pikaajaline strateegia peab olema ambitsioonikas, mis tähendab, et igal hetkel ei pruugi olla võimalik kõiki strateegias toodud põhimõtteid sada protsenti täita, kuid strateegia on oluline mõtteviisi kujundamisel.

Tallinn elanike arv kasvab ning ka autokasutuse osakaalu vähenemise korral autoliiklus ära ei kao. Uued läbimurded või ümbersõidud on mõeldud just selleks, et oleks võimalik suunata liiklus eemale nendest kohtadest, kus soovime tänavaruumi kasutada teisteks liikumisviisideks või tegevusteks.

Pirita teed laiendati ühissõidukite liikumise soodustamiseks. Selle tulemusena tõusis sõidukiirus 60 km/h pealt 80 km/h. Kõik jalakäijate ülekäigurajad on nüüd fooridega, lisandus väga palju ebaesteetilisi ja mittefunktsionaalseid torupiirdeid. Vaated merele kadusid, müratase tõusis märkimisväärselt. Kas Pirita teel oli rattaga ning jalgsi parem liigelda enne laiendustöid või on nüüd pärast uuendustöid?

Praegused sõidukiiruste mõõtmised ei näita tõusu 80 km/h. Mõõtmised näitavad, et sõidukiirus on endine. Lubatud sõidukiiruse ületamisi esines enne ja esineb ka praegu, kuid ühissõidukite raja lisamine ei ole ületamiste arvu suurendanud. Jalakäijate ohutuse parendamiseks on Pirita tee ületused varustatud fooridega ning nende kasutamine rahustab ka liiklust. Torupiirdeid Pirita teele ei lisandunud. Kõik paigaldatud postid ja kandurid on vajalikud valgustuse ja liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks. Kindlasti on parem jalgrattaga ja jalgsi liigelda ohutumas liiklusruumis, teostatud tööd suurendasid liiklusohutust ja soodustavad ühissõidukite kasutamist.

Mida peate Tallinna linnaruumi kõige tähtsamaks sündmuseks või projektiks viimase kahe aasta jooksul?

Vaatamata kriitikale enne Reidi tee valmimist on sellest aastaga saanud paljude tallinlaste üks lemmikuid ja ma pean seda Tallinna avaliku ruumi kõige olulisemaks areduseks viimase paari aasta jooksul. Kinnisvarafirmade liit valis Reidi tee 2019. aasta kinnisvarateoks. Kuna ennast ei sobi kiita, siis tsiteerin hoopis lugupeetud žüriid: „Žürii tõstis nominentide hulgast esile Reidi tee arenduse ennekõike seetõttu, et tegemist ei ole ainult liiklusprojektiga, loodud on uus linnaruum ja linn rohkem avatud merele. Muuhulgas jõudis Reidi tee abil ka Kadriorg mereni, sest promenaadiosa on suuresti Kadrioru park. Sadamasse suunduva kolme tänava – Lootsi, Uus-Sadama ja Petrooleumi tänava – ning Reidi tee avaliku ruumiga ristumiskohtadesse on kujundatud väljakud, kust avaneb vaade sadamale ja merele, mis varem olid linnarahvale suletud.”

1 Projekti maastikuarhitektuuri osa autor on Lootusprojekt, projekteerija K-Projekt, valgusskulptuuride autor Keha 3, skulptor Kalle Pruuden, laevaskulptuuride autorid Janno Roos ja Andres Labi, graafilise disaini autorid EKA graafilise disaini üliõpilased, ehitasid KMG Inseneriehitus ja Verston Ehitus. (Toimetaja märkus)

2 Projekti maastikuarhitektuuri osa autor on AB Artes Terrae maastikuarhitekuuribüroo, projekteerija Roadplan. Park valmib 2020. aasta suve lõpus. (Toimetaja märkus)

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht