Maarja Nummert 24. IV 1944 – 22. VII 2024

Maarja Nummerti tee arhitektikutseni sai alguse 1962. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas 1964. aastani, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert aastatel 1969–1974 arhitektina ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroos. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajana. 1991–2000 töötas Nummert Humana Projektis vastutava arhitektina ja alates aastast 2000 oli PikoProjektis vastutav arhitekt.

Maarja Nummerti looming on rikkalik ja mitmekesine. Tema loomingule on omane mängulisus, orgaanilisus, inim- ja loodusesõbralikkus. Suure osa sellest moodustavad õppeasutused, kuid ta on projekteerinud ka elamuid, eramuid, kauplusi, büroohooneid jm. 1980. aastatel võitsid auhindu (ajalehe Sirp ja Vasar arhitektuuripreemia, rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Interarch ’87 laureaadi tiitel ja hõbemedal, Eesti NSV riiklik preemia, Alar Kotli nimeline arhitektuuripreemia) tema projekteeritud koolimajad Uhtnas (1989), Kolgal (1986), Noarootsis (1987) ja Ääsmäel (1988). Need koolihooned eristusid selgelt tolleaegsetest üldlevinud tüüpkoolidest.

Tema hilisema aja töödest on silmapaistvamad Nissi ja Käru põhikool (2008 ja 2000), Hageri ja Aruküla kooli juurdeehitised (2002, 2010), Rapla Vesiroosi gümnaasiumi, Tallinna teeninduskooli ja Tõnismäe reaalkooli renoveerimine (2006, 2011 ja 2002). Nendes kõigis on Maarja Nummert ka sisekujunduse autor. Suurematest erihoonetest on Nummert projekteerinud Tartu Salemi kiriku (1991).

Lisaks kuuluvad tema loomingusse jahimeeste maja Kunda Lammasmäel (1969), Kunda spordihoone (1970), Antsla keskkooli juurdeehitis (1975), Pae-Punase tänava kauplus Tallinnas (1975), Jüri keskkool (1979), Leisi keskkool (1978), Juuru keskkooli juurdeehitis (1979), Kostivere kool (1981), Saue keskkool (1982), Valgjärve RÜJ tehniline hoone (1982), AS EMV kontorihoone Madara tänaval (1994), EPMÜ peahoone (1996), Merivälja põhikooli rekonstrueerimine (1997), Kiigemetsa kool (1998), Ristiku põhikooli sisekujundus (1998), Käru põhikool (2000), Hageri algkool (2002), Tõnismäe reaalkooli rekonstrueerimine ja sisekujunduslahendus (2002), Rõuge põhikooli sisekujundus (2002), Tallinna teeninduskooli B-korpus (2005), Varstu keskkool (2005), Rapla Vesiroosi gümnaasium (2006), Mõniste rahvamaja rekonstrueerimine ja sisekujundus (2007), Nissi põhikool (2008), Masti tänava kortermaja (2009), Rõuge lasteaed (2009), Kernu spordihoone sisekujundus (2010), Aruküla põhikooli renoveerimine ja juurdeehitis (2010), Rõuge lasteaed (2011), Tallinna teeninduskooli ajaloolise koolihoone renoveerimine ja uus korpus (2011), Ruila kooli Kirsiaia lasteaed (2015), Jõhvi gümnaasium (2015), Österby sadamahoone (2020) ja Rõuge depoo (2022).

Maarja Nummert jääb meelde suurepärase inimese ja sõbrana: ta oli alati heatahtlik, väärikas, intelligentne ja väga soe inimene.

Eesti Arhitektide Liit