Pealelend – Eerik Olle, Sisearhitektide liidu aastapreemia žürii esimees

Sisearhitektide liit andis galaüritusel välja üheksa preemiat. Keda tahate laureaatide hulgast välja tuua, kes kõige enam üllatas?

Eerik Olle: Võistlusele esitati 79 tööd, välja valiti 32 kandidaati. See arv ehmatas žürii liikmed esialgu päris ära, kuid loomulikult rõõmustasime laia valiku üle. Tihe konkurents võis ühtlasi tähendada ka seda, et mõni objekt, mida eelmistel aastatel oleks preemiavääriliseks peetud, ei läbinudki seekord eelvaliku sõela. Hea meel on selle üle, et inimeste huvi sisearhitektuuri vastu on tõusnud, sest muidu neid objekte ju poleks. Tellija teadlikkuse kasv on märgatav ja tervitatav. Hea objekti sünniks on tarvis ka hingega asja juures tellijat.

Eks me tegime otsuse ikkagi suuresti emotsiooni pealt, vaatasime üldmuljet. Me ei näe ju žüriis, mis tegelikult töö taga peitub: vaidlused, probleemid, ülesandepüstitus, rahalised võimalused. Igal žürii liikmel oli oma lemmik, kuid mulle mõjus enim Art Priori restoran. Fotode põhjal ei jätnud see alguses erilist muljet, kuid kohapeal käies avanesid tahud, mida poleks osanud oodatagi: materjalide harmoonia, detailide käsitlemine, lahenduste otsimine ja leidmine mõjusid väga hästi ja üllatavalt. Eks selle objekti valmimiseks kulunud ka mitu aastat.

Kõik laureaadid on tegelikult väga head. Restorani kategoorias andsimegi välja kaks preemiat, sest me lihtsalt ei suutnud Art Priori ja Noa vahel valida. Mõnes teises kategoorias sündis otsus lihtsamalt.

Eisma sadamahoone parima kodu kategooriasse paigutamise juures tekkis ka vaidlusi, sest mõneti on ju tegemist avaliku hoonega. Nii nagu paljude objektide, näiteks ka Maarjamäe lossi tallihoone ja Noa restorani puhul, mõjutas lõppotsust kindlasti arhitektuuri ja sisearhitektuuri kooskõla.

Kuidas õigustas ennast nelja organisatsiooni ühispidu?

Sise- ja maastikuarhitektidele kulus see kindlasti marjaks ära, arhitektid on oma asjade ja tegemistega ju enesekindlamalt palju kauem pildil olnud. Ühe valdkonna inimeste kokkuhoidmine annab kogu sektorile laiema kandepinna. Ja kes sellele pallile ikka õhku sisse puhub, kui mitte me ise.