Põletame tuhaks – aga edasi?

Oliver Alver, arhitekt

Surnukehade tuhastamine kogub Eestis järjest enam populaarsust ja kolmele töötavale krematooriumile lisandub peatselt neljas Maardus. Eesti ühiskonnas on aga välja kujunemata tavad, mida teha kadunukese tuhaga. Krematooriumis pannakse tuhk urni ja antakse kahe nädala jooksul omastele üle. Aga aedasi? Pole tavasid, pole seadust. Kes paneb urni kalli inimese mälestuseks kodus riiulile, kes matab aianurka, kes viib kadunukese tuha traditsiooniliselt  surnuaiale, mõni aga puistab selle põllule. Kõige uhkem ja sümboolsem käik on filmilik tuha kõrgelt kaljult merre puistamine. Mida teha urniga kalmistul, erineb kultuuriti. Levinumad on surnuaedades urnimüür või kolumbaarium, tavaline on ka urnide mahamatmine. Näite urnimatuste võimaluste kohta võib tuua Soomest, Tapiola surnuaialt, kus inimestele on välja pakutud kolm võimalust: urnimüür, urnimatmisala ja mälestusseinaga  tuha laialipuistamise koht. Ka Soomes on nagu Eestiski tavad ja traditsioonid ses vallas kujunemata, neid alles otsitakse. Tapiola surnuaed jätab inimestele võimaluse valida ise neile meelepärane viis.    

Rohuneeme kalmistu on mereäärne, vaikne ja eraldatud surnuaed, mida on nüüd asutud laiendama. Aastal 1997 kehtestati toonase valla peaarhitekti, tänaseks meie seast lahkunud Tiit Kaljundi koostatud Rohuneeme kalmistu maa-ala detailplaneering, mis nägi  ette lisaks matmishaudade ala laiendamisele ka urnimatuste koha rajamise kalmistu keskele. Tuhastatud põrmu säilitamisala kujundamisel on päevakorral seesama küsimus – kuidas tuhaga urni viimsel puhkepaigal hoida? Selle kujundamisest võib saada uute traditsioonide ja tavade algus ning seepärast korraldab Viimsi vallavalitsus koos arhitektide liidu ja kultuurkapitaliga omapärase üsna lahtise lähteülesandega arhitektuurikonkursi. Objekt on tehniliselt  suhteliselt lihtne ülesanne, ent sellesse tuleks suhtuda tõsiselt, kuid kompleksivabalt. Seetõttu on see just sobilik ülesanne noortele arhitektidele, kellele võistlus ongi suunatud. Noorteks peetakse seekord alla kolmekümneaastaseid arhitekte ja tudengeid. Korraldajad näevad meeleldi, et töösse kaasatakse ka filosoofia või teoloogiaga seotud noori. Rohkem infot leiab arhitektide liidu kodulehelt www.arhliit.ee.     

15. X väljakuulutatava konkursi eesmärk on viia Tiit Kaljundi alustatud, kuid pooleli jäänud töö lõpuni võimalikult kõrgel tasemel, mälestada ja austada sellega endise vallaarhitekti tehtut ning luua meeldiv koht lahkunutele. Võistluse tähtaeg on novembri lõpul.