Söödav koosloomeprotsess linnas

Kogukonnaaiandusel on suur potentsiaal nii sotsiaalsete, ökoloogiliste kui ka kultuuriliste väärtuste arendamisel.

ANU KÄGU, MARIA DERLÕŠ

Viimastel aastatel on kogukonnaaianduse arendamine hoogu juurde saanud. Tallinnas tegutseb 10 kogukonnaaeda, 30 kooli ja lasteaia juurde on rajatud õppepeenrad, Tartus on katsetatud mitmesuguste kogukonnaaedade rajamist ja Hiiumaa ametikoolis on avatud linnaaianduse õppekava. Kuigi tarbe- ja söögitaimede linnas kasvatamine pole midagi uut (meenutagem näiteks Suur-Sõjamäe pilpaküla), antakse nüüd kogukonnaaiale uus hingamine ja identiteet.

Linna- ja kogukonnaaiandus on Eestis veel suhteliselt värske mõiste. Siinses käsitluses peame linnaaianduse all silmas eri ulatuses ja kujul tarbe- ja söögitaimede kasvatamist linnakeskkonnas. Linnaaiaks võib olla kogukonnaaed, kooli õppeaed, mahepõllunduslik aed linna serval, viljapuuaed pargis või üksik kapsapeenar tänavanurgal.

Mujal läänes populaarseks saanud community gardening – kogukondliku linnaaianduse trend jõudis Tallinna 2011. aastal, mil Uue Maailma Selts rajas kogukonnaaia Koidu-Virmalise-Videviku tänavate vahelisele haljasalale ja Möldre Tee Selts asutas Laagri asumis kogukonnaaia, mis toimib tänini. Samal ajal ilmus Linnalabori eestvedamisel ka Sander Tindi raamat „Söödav linn”1 ning propageeriti geriljaaiandust kui linnaaktivismi uut suunda. Järgmine samm tehti MTÜ Rabarber eestvedamisel 2017. aastal Skoone bastionil, kuhu rajati talgu korras peenraid. Kuigi enamik nimetatud kogukonnaaedade algatusi on jäänud lühiajaliseks osaliste lahknevate huvide tõttu, on need andnud väärtusliku kogemuse ja aidanud linnaaiandust mõtestada.

Uue hoo sai kogukonnaaiandus sisse eelmisel aastal inspireerituna MTÜ Lasna­idee algatusel rajatud Laagna aiast. Nüüdseks tegutseb Tallinnas 10 kogukonnaaias ligi 350 linnaaednikku ning ühistegevuse võrgustikku2 on kaasatud umbes 500 inimest. Kui eeldatakse, et suurema tõenäosusega tegelevad kogukonnaaiandusega Kalamaja või Uue Maailma elanikud, siis nii see ei ole. Peaaegu pool Tallinna kogukonnaaedadest asub paneelelamualadel – üks Mustamäel ja kolm Lasnamäel (Laagna, Priisle ja Pae kogukonnaaed). Põhja-Tallinnas tegutseb Põhjala ja Pelguaed ning ka kesklinnas on kaks kogukonnaaeda: Aafrika aed Juhkentali asumis ja Ameerika aed nn superministeeriumi taga. Tallinna ülikooli Astra maja aatriumis paikneb tudengite algatatud ülikooliaed. Kõige pikema ajalooga on Möldre Tee Seltsi kogukonnaaed. Kuigi kogukonna­aedade iseloom ja tekkelugu erineb, ühendab neid elanike soov midagi ise kasvatada ning veeta kasulikult vaba aega.

Taimekastide ehitamine Põhjala aias.

Liis Serk

Kogukonnaaed ei ole seega vaid keskkonnateadlike hipsterite hobitegevus. Selle hooaja kogemus on näidanud, et söödavate taimede kasvatamine läheb linlastele korda sõltumata nende vanusest, kultuurilisest, keelelisest või sotsiaalsest taustast. Kogukonnaaias tegutsevad koos pensionärid, tudengid, lastega pered, eestlased ja venelased, välismaalased, kontoritöötajad, loomeinimesed, ehitustöölised, koduperenaised jne. Leidub inimesi, kes kasvatavad midagi esimest korda, ja ka neid, kes on eluaeg aiandusega tegelenud. Ajend kogukonnaaias tegutsemiseks võib olla erinev – võimalus viljeleda rohelist, aktiivset ja tervislikku elustiili, näidata oma lastele, kust ja millise vaevaga tuleb lauale toit või lihtsalt tore moodus seltskonnas aega veeta ja midagi uut õppida. Näiteks Põhjala kogukonnaaias tehtud küsitlusest tuli välja, et linnaaiandus seob kogukonda tugevalt ja annab võimaluse kohtuda huvitavate inimestega. Kogemus rikastab, loob soodsa pinnase ühistööks, millesse saavad oma võimete ja oskustega kõik panustada.

Nii nagu muudeski kodanikualgatustes, on kogukonnaaia keskmes selle eestvedaja ja esindaja. Selleks on üldiselt mõni MTÜ (nt kohalik asumiselts), kes peab aednike vahel infovahetust, koordineerib kogukonnaaia sündmusi (nt talguid) ja tagab aia toimimiseks vajaliku (nt materjalide ja vahendite tellimine). Suurem ehitamine ja korraldamine, nt veevõtukoha rajamine, komposti kogumine, tööriistade hoiustamine, lahendatakse ühiselt talgute korras. Suur osa tegevusest toimub seejuures vabatahtlikkuse alusel. Kõige koordineerimine on ajamahukas ja mitmekülgne töö, mis eeldab inimeselt palju oskusi ja pühendumist. Eestvedaja on aia süda ja hing – ta on kultuuriprogrammi koordinaator, visionäär, äri- ja turundusjuht, humorist, meelelahutaja, kunstnik, andmeanalüütik, psühholoog, raamatupidaja ja veel palju muud ühes isikus. Kõik Tallinna praegused kogukonnaaiad on saanud võimalikuks tänu kohalikele eestvedajatele.

Teine osaline on maaomanik või haldaja, kelle kooskõlastusega rajatakse kogukonnaaed ja lepitakse kokku heakorrareeglid. Kuna praegused kogukonnaaiad asuvad enamasti linna maal, on selleks linnaosavalitsus või mõni muu linna ametiasutus. Kogukonnaaeda võib käsitleda kui linna ja linlaste vahelist edukat koostöövormi, kus osaliste huvid kattuvad ja ühiselt lepitakse kokku vastutuse jaotus konkreetse linnaruumi heakorra ja arengu osas. Linn annab kasutada maa-ala ja toetab tegevust, et linnaaianduse huvilised saaksid pidada kogukonnaaeda ning selle kaudu mitmekesistada linna rohe- ja asfaldimaad, suurendada linnalooduse liigirikkust, hoida avaliku ruumi heakorda ja lisada vaba aja veetmise võimalusi.

Aedade rajamisse ja arendamisse on kaasatud veel organisatsioone, kes tegutsevad aias oma alal või kellega seob kõigile osalistele kasulik koostöö. Näiteks Põhjala aias löövad kaasa Kopli ametikooli aianduse õppejõud ja õpilased, kellele kogukonnaaed on hea võimalus, et õppetöö raames harjutada aia planeerimist ja hooldamist. On kokku lepitud, et ametikooli õpilaste rajatud ühispeenardelt võivad kõik aia aednikud saaki korjata. Ühtlasi on ametikooli õppejõudude teadmised suureks toeks teistele kogukonnaaednikele.

Ameerika aed superministeeriumi taga.

Elisabeth Sinipalu

Kogukonnaaia rajamiseks ja pidamiseks vajalikke ressursse hangivad kogukonnaaia osalised omal jõul või otsivad toetusi. Tänavuste kogukonnaaedade rajamisel toetas Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet mulla, seemnete, tööriistade, peenramaterjali ja inventari soetamist. Alustavaid aia rajamise eestvedajaid nõustati ka aia kontseptsiooni väljatöötamisel, ruumilisel planeerimisel, materjalide ja vahendite valikul, linnaaednike kaasamisel ja ürituste korraldamisel. Kogukonnaaia tegevus pakub seega (paljudele esmakordset) omaalgatuse ja koosloomekogemust ning kasvatab linlastes ettevõtlikkust ja vastutustunnet oma elukeskkonna suhtes, annab teadmisi linnaruumi toimimisest.

Kogukonnaaedade hüppeline areng ja kasvav atraktiivsus on ületanud esialgseid ootusi. Usume, et linnaaedade edu on olnud võimalik tänu mitme teguri koosmõjule ja kokkulangemisele – varasemad pretsedendid ja neist akumuleerunud kogukonnaaianduse kogemus, aina aktuaalsem roheline elustiil, rohkelt teotahtelisi, innukaid eestvedajaid ning Tallinna linnavõimu mitmekülgne toetus, mis pakub algatustele soodsa kasvupinnase. Esimest korda toetab linn kogukonnaaedu eraldiseisva tegevus- ja arendussuuna kaudu. Kogemusi on saadud nii keskkonnahariduse, vaimse ja füüsilise tervise kui ka keskkonnahoiu alalt. Linna ja elanike koosloomeprotsessis võib seda pidada edusammuks. Kuigi arvud ja mõjujõud on praegu veel tagasihoidlikud, on kogukonnaaiandusel suur potentsiaal nii sotsiaalsete, ökoloogiliste kui ka kultuuriliste väärtuste arendamisel.

* Autorid on Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnaaianduse projektijuhid.

1 Sander Tint, Söödav linn. Linnalabor, Tallinn 2010.

2 Söödav linn, Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/soodavlinn/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht