Tänavamekk – Tartu uinuv kaunitar Riia tänav

SIIM VATALIN

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Valga maanteed mööda Tartusse jõudnu saab Riia tänaval linna mulje alles pärast Riia ringtee läbimist – sealt algab auto või bussiga sõitjale Tartu kõige sirgjoonelisem, katkestusteta teekond südalinna. Tänavaserva jagavatele jalakäijatele ja ratturitele on teekond paraku seikluslikum. Teel linnaservast kesklinna on eristatavad neli miljööd.

Pääsla

Valga maantee läheb üle Riia tänavaks Aardla ristmikul. Asulasisese läbisõiduteena mõjuv viiesajameetrine Riia ringteeni ulatuv maanteelõik on üks peamisi juurdepääse Lõunakeskusele, valglinnastuva Tartu uuele tõmbepunktile. Autoliiklus on ülitihe, jalakäija ja rattur peavad leppima vonkleva teekonnaga. Plaan lahendada ringristmiku olukord jalakäija ja ratturi maa alla suunamise ehk kolmetasandilise liiklussõlmega, ei tõota midagi head. Rattaliikluse kontseptsioonis aastaks 2040 sedastatakse, et jalgratas peaks selleks ajaks olema aasta ringi eelistatuim liiklusvahend ja jalgsi käimine eelistatuim liikumisviis. Loodetakse, et tartlased liiguvad siis iga päev peamiselt jalgrattaga või jalgsi. Kas 2040. aastal plaanitakse see kolmetasandiline betoonmonstrum õhkida? Võru ümbersõidu viimisest teisele tasapinnale piisaks, kohaliku liikluse probleemid saab lahendada kõiki liiklejarühmi arvestava ühel tasandil ringristmikuga.

Müükla

Lõigule Riia ringist Raja tänavani annavad näo ettevõtlus ja teenindus: suuremad tarbeasjade, ehitusmaterjalide ja tehnikakauplused, politsei- ja piirivalveameti hoone. Ühte tänavaserva palistab Sanatooriumi park, suuruselt Toomemäega võrreldav roheala, mis mõjub igava võpsikuna. Puude vahel on küll tore jalutada, aga siin, nagu ka ülejäänud Riia tänaval, peavad jalakäija ja rattur ruumi eest võitlema. Laiust sellel tänavalõigul on, kuid liikumisviiside proportsioon ruumis ei kajastu – ikka on eelisseisus autod.

Riia tänava ärkamine võinuks alata Riia-Turu magistraalristmiku kujundamisest ühendavaks, jalakäijate linna ristmikuks.

Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Aedlinn

Raja tänavast raudteesillani kujundab Riia tänavale ilme Tammelinna arhitektuur, üksteisest diskreetsel kaugusel piirdeaedadega eraldatud eramud hoolitsetud õunapuuaedade ja lillepeenardega, sekka kortermajad, tänavaservas väärikas tammeallee. See on kahtlemata Tartu väljapeetumaid tänavaruume. Meeleolukaid jalutuskäike saavad siin endale siiski lubada vaid vähesed, suurem osa kiirustab selle kandi teadus-, õppe- ja raviasutustesse. Tähtsamaks peetakse mugavaid ja kiireid ühendusi.

Bussiliinide nüüdisajastamine ja vastne rattaringlus aitavad Tartul selle eesmärgi poole liikuda. Küllap valiksid paljud rattaliikluse. Riia ja Puusepa ristmiku bussipeatus on üks neist harvadest kohtadest, kus rattaringluse rattahoidja on paigutatud nii, et on mugav buss jalgratta vastu vahetada. Kui ainult leitaks ratturile ja jalakäijale eraldi liikumisruum. Üks võimalus löödi kahjuks pauguga laualt. Riia ringist Tammelinna keskmeni rekonstrueeriti hiljuti tänava teekatet. Uuendati ka osa tänavavalgustusest, aga postid jäid ikka vanasse asukohta, ja mõistagi mitte keset autoteed, vaid sinna, kus võinuks paikneda rattarada. Pole ime, et arengudokumendis ennustatakse rattaliikluse uut kvaliteeti alles 2040. aastaks – raha kulub ju ajast ja arust tänavaruumi värskendamiseks.

Kesklinn

Raudteesillast kuni Riia-Turu ristmikuni on Riia tänav juba kesklinna osa: pärast raudteealuse pimeda uru läbimist leiame eest kõrgema linlikuma hoonestuse. Tänava jõepoolses otsas asub Tartu praegune keskus. Raudteesilla poole jäävas lõigus tõstab pead uus city: kohanev, nutikas, inimnäoline. Tänavaruumi ümberkujundamine elustab ümbruskonda ja majandust, aga Riia tänavaga on vastupidi, arenenud on kõik muu. On tipptasemel teadusasutused, moodsad galeriid, ring- ja loomemajandus, eksperimenteeritakse jagatud tänavaruumiga, tekkinud on sotsiaalse ettevõtluse inkubaatorid ning uued, pikaajalise kasumistrateegiaga kinnisvaraarendused, mänguplatsidel rakendatakse liikuma kutsuva ruumi kontseptsiooni. Kui kosmeetilised parandused, nt uus tänavakate, kõrvale jätta, siis pole Riia tänav sellesse arengusse kuidagi panustanud. Siin ei ole midagi muutunud alates ajast, mil linnatänavad kujundati mootorsõidukite ühendusteedeks. Riia tänava ärkamine võinuks alata Riia-Turu magistraalristmiku kujundamisest ühendavaks, jalakäijate linna ristmikuks. Ootame edasi. Äratamise au saab nüüd ehk osaks raudteesillale, mille liikuvuslahenduste nüüdisajastamiseks korraldas linn tõsiseltvõetava arhitektuurivõistluse. Tulemust saab näha lähiaastatel: võidutöös „Sindlinahk“ (Sille Pihlak, Siim Tuksam) nähakse ette jalakäijatele ja ratturitele raudteealuste läbipääsude lisamine. Riia tänav ühendatakse kõrvaltänavate rattaliiklusega. Kogu Riia tänava võiks aga siiski ajakohastada palju kiiremini kui 2040. aastaks.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht