Valga lõvipeadega maja

Aadressil Julius Kuperjanovi 12 restaureeritud hoonel on sümboolne väärtus. See näitab, et ka Valgas juhtub imesid, et linnal on tulevik, millesse tasub panustada.

JIŘÍ TINTĚRA

Valgas sai suve hakul valmis linna ajaloos esimene munitsipaal-üürimaja. Üürimajaks restaureeriti aastakümneid seisnud mälestis: lõvipeadega maja aadressil Julius Kuperjanovi 12. Vastvalminud hoone on hea näide Valga viimaste aastate püüdlustest võidelda kahaneva linna saatusega ja seetõttu väärib antud juhtum põhjalikumat tähelepanu.

Valgas on hooneid üle. Nõukogude aja lõpust alates on elanikkond kahanenud kolmandiku võrra ja väiksemale inimhulgale on vaja vähem hooneid, sealhulgas kortermaju. Tartu regiooni energiaagentuuri meeskond loendas sel aastal oma töös „Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs“ Valga linnas ligikaudu 5500 korterit, millest 1500 seisab tühjana. Selleks et Valga korterite kinnisvaraväärtust stabiliseerida, peaks nende hinnangul iga viie aasta jooksul linnast kaduma vähemalt 300 korterit ning seda järjepidevalt järgmise kahe kümnendi jooksul. Miks on sellistes oludes siis vaja uusi kortereid ehitada?

Kvaliteetne eluruum

Kui midagi on liiga palju, siis on selle väärtus väike. Valgas ei ületa juba kümmekond aastat müüdud korteri keskmine ruutmeetri hind 150 euro piiri. Madal kinnisvarahind mõjutab kogu linna arengut. Ettevõtjatel ei tasu majade korrastamine või ehitamine ära, sest tellis maksab poes Tallinnas ja Valgas ühepalju, kuid piirilinnas ei ole võimalik panustatud summat tagasi teenida. Kui kortermajadesse pika aja jooksul ei investeerita, halveneb korterite seisukord ja kvaliteetseid kortereid on üürimiseks või ostmiseks üha raskem leida. Pealegi ei taha pangad Valgas kinnisvara tagatisel laenu anda. Ühepalju teeniva ja sarnase varalise seisuga inimene saab näiteks Tartus maja ehitamiseks või korteri ostmiseks laenu, aga Valgas mitte. See seab piirangud nii hoonete korda­tegemisele kui ettevõtete kasvule.

Nii tekib olukord, kus turul puuduvad kvaliteetsed elamispinnad, sealhulgas üürikorterid, kuigi vajadus on olemas. Nii avaliku sektori asutused – linnavalitus, haigla, koolid jne – kui ka ettevõtjad kurdavad juba pikemat aega spetsialiseeritud tööjõu puuduse üle. Kuid spetsialisti on raske Valka elama meelitada, sest väärilist elukohta talle pakkuda ei ole. Probleemi leevendamiseks peab vabaturule vähemalt ajutiselt sekkuma avalik sektor. Ja Valga on seda riigi abiga teinud. Pool lõvipeadega maja restaureerimismaksumusest kaeti Kredexi kohalikele omavalitsustele elamufondi arendamise investeeringutoetusest, pool vajalikust summast saadi valla eelarvest. Olukord, kus avalik sektor sekkub elamumajandusse, on Eestis uus, nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. Taasiseseisvumisele järgnenud elamufondi erastamise laine tulemusena tekkis eraomand ja üüriturule sekkumine võib mõjuda vabaturu põhimõtete teotamisena. Kahanevates linnades aga turg selliselt ei toimi ja omavalitsusel ei jää midagi muud üle. Eesmärk ei ole pakkuda odavama üürihinnaga eluasemeid, vaid vastata inimeste ootustele kvaliteetse elamispinna järele.

Lõvipeadega maja sai valmis juuni lõpus ja suve jooksul ruumid osaliselt möbleeriti. Sisse ehitati köögid koos köögitehnikaga, sisustati vannitoad ja tualetid. Korterite üür selles majas on praegu keskmiselt viis eurot ruut­meeter, mis on Valga linna tingimustes üürituru hinnatasemest kõrgem. Korterite väljaüürimise võimalusest ei ole veel väga agaralt teavitatud, sügisel on alles esimese korteri üürileping sõlmimisel.

Uued võtted

Valga vallavalitus plaanib oma eluasemepoliitikaga jätkata. Valmis on saanud kahe uue kortermaja projekt. Üks nendest on ühe kesklinna hoone rekonstrueerimine sotsiaalkortermajaks ja teine uue kortermaja ehitamine seenioridele. Mõlema hoone väljaehitamist toetab samuti poole summaga Kredex. Seenioride kortermaja pakub linna eakatele elanikele võimaluse üürida korter majas, mis on kohandatud vähenenud liikumisvõimega inimestele: maja on varustatud liftiga, ühise pesuköögi, sauna ja kokkusaamise ruumiga. Majas on õekabinet, kust peaks saama regulaarselt esmast arstiabi. Kortermaja elanikele plaanitakse pakkuda toidu kojukannet ja koristamisteenust. Valka on viimastel aastatel kolinud eakamaid inimesi, kel on juured siin, kuid kes on oma elu veetnud mujal. Linnas on korteri omamine või üürimine odavam ja arstiabi kättesaadav ning eelmises kohas müüdud kinnisvara eest saadud raha annab pensionile ilusa lisa. Just nendele klientidele on uus seeniormaja mõeldud. Praegu ei ole teada, kas eelnevalt kirjeldatud strateegiad nii munitsipaal-kortermaja kui seenioride kortermaja puhul ka käiku lähevad ja kas korterid õnnestub kiiresti välja üürida, kuid kahanevas linnas ei saa piirduda vaid varem järeleproovitud ja katsetatud võtetega, paratamatult tuleb proovida uusi ja see tähendab ka riskimist.

Valga ime

Lõvipeadega maja ei ilmesta ainult Valga tahet eluasemeturul tegutseda, vaid samuti püüdu päästa linna ehituspärand. Hoolimata eelnevalt kirjeldatud ulatuslikust lammutamisvajadusest ei saa kõiki mahajäetud hooneid likvideerida. Valga kesklinn on muinsuskaitse all ja ka sellest väljaspool asuvad mahajäetud hooned on tihti märkimisväärse ajaloolise ja arhitektuurilise väärtustega ning kuuluvad linnaruumi. Et vähemalt osagi hoonetest lõplikust hävingust päästa, tuleb neile leida uus otstarve ja see on lammutamisest veelgi keerulisem. Mälestise omamine on kallis ja kahaneva elanikkonna tingimustes ei taha sellist maja ei era- ega avalik sektor. Valga omavalitus on siiski viimastel aastatel muutnud oma suhtumist ning asunud tühjalt seisvad mälestisi, eeskätt kesklinnas, omandama ja neile uusi funktsioone otsima ning majadesse investeerima. Muinsuskaitsealal paiknevast 24 mälestisest on avaliku sektori käes praegu pool, millest valdav osa kuulub omavalitsusele. Ühe mälestise restaureerimine ja laiendamine äärelinnast kesklinna kolivale kooliperele on just valmimas. Teine mälestis liideti hiljuti kaugküttesüsteemiga ning sinna kolis linnas tegutsev tantsustuudio. Veel üks mälestis omandati põlengujärgselt ning taastati nii katus kui fassaad. Ühele mälestisele ja ühele muinsuskaitsealal paiknevale hoonele koostatakse restaureerimisprojekti. Nukras seisus hooneid on kesklinnas kahjuks siiski veel palju ja koorem, mida kanda, raske. Hoolimata suurtest kulutustest, mis ehituspärandi restaureerimisega kaasnevad, tuleb kahanevatel omavalitsustel suure väärtusega hoonete kordategemine ette võtta. Mälestised kehastavad koha ajalugu ja kui nad on elanike silmis atraktiivsed, kerkib ka uhkustunne oma kodulinna üle.

Iga linna suurim kapital on selle elanikud. Psühholoogiline side inimese ja elukoha vahel mõjutab tema suhtlust, ebaatraktiivne keskkond õõnestab seda sidet. Mahajäetud, hüljatud ja alakasutatud kesklinnahooned mõjuvad linlastele halvasti. Südalinn on koha sümbol ja kohaliku identiteedi alus. Võimalust pere, sõprade, külaliste ja äripartneritega aega veeta, jalutada, istuda kohvikus või külastada galeriid on vaja just kohapealsetele elanikele, et nad saaksid uhkust tunda ja uskuda oma linna tulevikku.

Lõvipeadega maja hakati ehitama 1908. aastal ning see valmis 1910. Juugendstiilis ehitise linnapoolses otsas on kahekorruseline torni ja ümara nurgaärkliga nurgahoone. Fassaadi keskosas on lihtsa metallpiirdega rõdu ja suur ümar aken. Hoone tänavafassaad on dekoreeritud pärjaga, suurte lõvimaskaroonidega ning karniisialuse friisivööga, millel on kollaste ja siniste glasuurplaatidega malelauamuster. Hoone lasi ehitada hambaarst Julius Goertz, esimesel korrusel oli arstikabinet ja teisel elas ta ise. Ülejäänu oli välja üüritud – nii korterid kui ka esimese korruse arstikabinetid. Ehitis on esimene Valga kortermaja, milles oli keskküte, veevarustus ja vannitoad. Teise maailmasõja ajal sai hoone kannatada, seejärel ehitati peale kolmas korrus, igasse korterisse ahi ning õue kuivkäimla. Valga omavalitsus omandas tühjana seisnud mälestise 2016. aastal. Kaisa Milsaar tegi hoones põhjalikud viimistlusuuringud, mille käigus avastas ohtralt säilinud seinamaalinguid. Restaureerimisprojekti on koostanud arhitekt Agu Roht. Hoones on 17 korterit, millest enamik on ühe- ja kahetoalised, üksikutel on kolm tuba. Kõige väiksemad korterid asuvad katuse all, kõige esinduslikumad teisel korrusel. Kolmes teise korruse korteris on osaliselt taastatud seinamaalingud.

Hoone restaureerimine on nüüdseks lõppenud, valgalased maja hästi vastu võtnud. Rohke dekooriga juugendstiil on rahva hulgas populaarne ja just seepärast kannab selle hoone taastamine sümboolset väärtust. Ka Valgas juhtub imesid, linnal on tulevikku ja sellesse tasub panustada. Valgalastel on niisuguseid hetki väga vaja.