Keeleinstituudi lubadused

AILI KÜNSTLER

Enne riigikogu valimisi lubasid nii mõnedki kõva häälega seista eesti keele ja kultuuri kestmise eest. Selle kooriga liitusid ka Eesti Keele Instituudi lubadused ehk „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mis kinnitati 17. veebruaril haridusminister Lukase käskkirjaga ja mida tutvustati instituudis samal päeval ka avalikkusele.

Võiks arvata, et sellega on lahenenud viimaste aastate olukord, kui EKI on eesti keele arengukava eirava tegevusega avalikkuses – ei sugugi vaid keeletoimetajates – segadust külvanud. EKI direktor Arvi Tavast rääkis taas kirjakeelest, mida on põhjust korraldada ÕSiga fikseeritud kirjakeele norme kehtestades ja kohendades. Ta lubas, et ÕS 2025 tuleb, nii veebis kui ka paberil. Ometi pole küsitavused ära langenud. Jah, tuleb – aga ikkagi milline?

Tavast kinnitas, et ÕSi tulevad selgitused, mis päädivad vajadusel soovitustega. Selgituste koht pidi minu teada olema EKI teatmik, seda ka EKI tegevusplaani heaks kiitnud Eesti keelenõukogu arvamuse kohaselt. Ei kujuta küll ette, mismoodi jõuab paberile 170 000 märksõnaga ÕS 2025, mis sisaldab peale soovituste ka selgitusi ja reegli ajalugu. Kas trükitakse ikkagi vaid sõnaloend?

Pealegi hakatakse Tavasti sõnul pärast 2025. aastat ÕSi välja andma igal aastal – kuna keel muutuvat nii kiiresti. Keele massilise muutumise ÕSis fikseerimine jätab paratamatult mulje, et ingliskeelses tähenduses mõistetavate võõrsõnade (kas või nt episood senise osa asemel) aktsepteerimisega õigekeelsuslikena on kavas jätkata. Või kust siis võetakse need hirmsa kiirusega peale pressivad sõnad? Kas tõesti muutuvad asjalik üldkeel ja asjaajamise keel aastaga nii palju, et on põhjust igal aastal uus ÕSi versioon välja anda? Ja kui seda tehtaks, nagu Tavast lubas, igal aastal nii veebis kui ka paberil, siis kust võetaks selleks raha? Ja milleks õieti seda teha? Ei pea ju õpetajad EKI direktori sõnul õpilaste kirjatöid ÕSis esitatud kirjakeele normi alusel üldse hindamagi.

Nagu sai kuulda tegevuskava esitlusele tulnutelt, ei saavat viimaste aastate keelesegaduse tõttu emakeeleõpetajad juba praegu koolides aru, mida nad peavad seal õpetama või hindama. Kust võtame siis targa rahva? Nii et koolis ei pea normitud kirjakeelt õpetama, aga kui kool lõpetatud, tuleb kõigil asutuste asju ajades ja seadusi tehes seda vallata? Tegevuskava avalikustamise päeval kinnitas Tavast siiski meedia­usutluses, et kirjakeele norm on vajalik üldkeele tuumosa fikseerimiseks.

Pakiline tundub seega olevat küsimus, kuidas ikkagi seonduvad omavahel kooli eesti keele õpetus, omandatu hindamine ja ÕSiga paika pandud kirjakeele norm. Sellele tegevuskava vastust ei anna, olgugi plaan kokkuvõttes palju­tõotav. Missugune tuleb aga lubatud ÕS 2025 tegelikult, selles seni selgust ei ole.

PS. Sama päeva õhtul „Aktuaalses kaameras“* Arvi Tavasti antud luba pealkirju jutumärkideta kirjutada on siiski katteta. Muidu ei hakkaks nimetama (kõnelejal ikka juhtub), aga vastu emakeelepäeva etteütlust tuleb üle korrata, et tema väide jutumärkide kaotamise kohta juba 40 aastat tagasi ei pea paika. Pealkirjade ümber on jutumärgid kogu aeg paigas olnud ja peavad seal kirjakeele reegli kohaselt olema ka praegu.

* Merilin Pärli, Uus õigekeelsussõnaraamat tuleb eelmisest mahukam. – uudised.err.ee 17. II 2023. https://www.err.ee/1608889805/uus-oigekeelsussonaraamat-tuleb-eelmistest-mahukam