Kellele kuulub linn?

MERLE KARRO-KALBERG

Aastalõpp läheneb. Kohalikes omavalitsustes koostatakse uut eelarvet ja vaieldakse kuluridade üle. Tulemas on valimised, seetõttu on eriti oluline tähele panna, milliseid investeeringuid teha kavatsetakse, mida rajada plaanitakse ja millise linnaruumi need otsused endaga kaasa toovad. Uurida tasub ka, kas selles linnas ja ruumis, mis seeläbi avaliku raha eest sünnib, on ikka arvestatud kõigi linlastega, koheldud lapsi, noori ja täiskasvanuid, vanu ja noori, naisi ja mehi kui võrdseid. Linnaruumi loomine algab ju just eelarvega seotud otsustest.

Kitsad olud on vajutanud pitseri ka omavalitsuste plaanidele. Parematel, jõukamatel aegadel on enne valimisi kavandatud omajagu avalikku ruumi, mänguväljakuid, parke, spordiplatse, mille piduliku lindilõikamisega tähelepanu püüda. Sel, valimiseelsel aastal on neid tellimusi olnud pigem vähe, kui üldse. Seda enam tuleb tähelepanu pöörata, mida kokkukuivanud investeeringute eest saab. Kas plaanitakse linna, mis võtab arvesse nii kaheksa- kui ka 80aastase vajadusi, mugav on liikuda nii rulaatori kui ka lapsevankriga ning kus naiste ja laste vajadused ning harjumused on sama olulised kui keskealise mehe omad?

Mehi ja naisi on rahvastikus enam-vähem võrdselt, naisi näpuotsaga rohkemgi, kuid elatakse otsustajate, enamasti meeste kujundatud ja nende harjumusi ning vajadusi esiplaanile seadvas linnaruumis. Linnaruum kipub eelistama autoga sõitvat linlast, kes enamasti on heal järjel kesk­ealine mees. Näiteks toob Euroopa Liidu programmi „Urbact“ raames koostatud juhend „Sooliselt tasakaalus linn“ („Gender Equal Cities“, 2022) välja Rootsi linnas Umeås tehtud uuringu. Seal on välja arvutatud, et kui mehed oleksid sama agarad ühissõidukite kasutajad kui naised, hoitaks kokku palju märkimisväärsem hulk süsihappegaasi, kui tooks kaasa kogu bussipargi väljavahetamine elektribusside vastu.

Milline siis on sooliselt tasakaalus linn? Viini linnaplaneerija ja Viini linnavalitsuse ainult naistest koosneva Frauenburo asutaja Eva Kail on öelnud, et erisused algavad juba maast madalast. Poisid ja tüdrukud kasutavad linnaruumi erinevalt. Poistele meeldib aktiivne tegevus, näiteks pallimängud, tüdrukud seevastu eelistavad hoida omaette, istuda, vaadata melu eemalt, omavahel lobiseda. Linna tuleb luua seega mõlemale sobivaid kohti: nii et poisid saaksid palli taguda ja rahmeldada ning tüdrukud vaikselt olla.

Eelmainitud sooliselt tasakaalus linnade juhendis on välja toodud veel nii mõnedki aspektid. Kõigepealt loomulikult tuleb mõelda sellele, kuidas linnaruumis liikuda saab, kas mugav on minna autoga, rattaga või jala, kas liikumist takistavad äärekivid, kust ratastooli, lapsevankri või väikelapse jalgrattaga üle manööverdada on keeruline. Eakate hulgas on enamuses naised, kellel on liikumiseks tihti vaja rulaatorit ning kõrged äärekivid ja laiad sõiduteed võivad olla ületamatu raskus.

Naised, kes on peamised hoolekandjad, vajadusel lastega kodus, tegelevad järeltulijate päeva sisustamisega, veedavad enam aega mänguväljakutel ja parkides. Erineb ka naiste ja meeste liikumismuster. Mehed pendeldavad peamiselt töö, kodu ja trenni vahel, naised käivad aga ka poes, lasteaias, viivad lapsi trenni ja toovad neid huvikoolist. Liiguvad küll lühemaid otsi, kuid see-eest palju rohkem, sagedamini ühissõidukiga, jalgrattaga või jala.

Kui võtta lahti eelmise aasta suuremate Eesti linnade investeeringute plaan, siis vaatavad vastu valikud, mis kõnelevad selgelt, et linnaruumi kujundamine on ühte suunda kaldu. Näiteks Tallinna linna 2024. aasta eelarve. Teede ehitusele ja remondile kulutati üle 155 miljoni euro. Linnamaastike arendamiseks, sealhulgas Putukaväila lineaarpargi peale ning Kadrioru pargi majandushoone ehitamiseks ja sisustamiseks üle 49 miljoni ehk ligi kolm korda vähem.

Ka Tartu linna eelarve kõneleb samadest eelistustest. Tänavate rekonstrueerimiseks, ehituseks ja planeerimiseks eraldati üle kaheksa miljoni euro, haljastusele, parkide rajamisele ja heakorrastuseks alla miljoni, veidi üle 900 000 euro – ligi kaheksa korda vähem. Nii saamegi linna, mis on autokeskne ja kus ühte sugu ja ühiskonnagruppi on eelistatud teisele. Uuel valimisaastal sooviks näha tasakaalu­kamaid valikuid!