Ma tean, kellega sa eelmisel suvel suhtlesid

LEA LARIN

J. R. R. Tolkien kirjutas „Sõrmuste isandasse“ vägeva väeeseme – palantiri, mis võimaldas omavahel suhelda, kaugemal-lähemal ning minevikus ja tulevikus asetleidvale pilku heita.

Meil laseb riigi toimetamisel silma peal hoida eelnõude infosüsteem (EIS), kuhu lupsab päevast päeva hulk dokumente. Mõnest saab üheselt aru, kuid on ka segasemaid. Näiteks 21. oktoobril on majandus- ja kommunikatsiooni­ministeerium esitanud valitsusele eelnõu „Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus“, mille pealkiri sisust küll palju aimu ei anna. Tegu on nn kobareelnõuga, millest olulisemate muudatuste väljasõelumine nõuab mägra kannatlikkust ja tuhnuri tuhnimisoskust. Seda on vaja, sest väheütleva elektroonilise side seaduse muutmise taga on peidus kõiki kodanikke puudutav muudatus. Selgub, et riik soovib kodanike toimetamisel ja omavahelisel suhtlemisel senisest enam silma peal hoida.

Olulisim muudatus puudutab andmesidel põhinevaid suhtlemiskanaleid, rakendusi, nagu Skype, Whats­app, Viber jt, millele laiendatakse seni traditsioonilisi sideteenuseid (telefoni- ja mobiilside) puudutavad nõuded. Eelnõu seletuskirjas alustatakse (ja keskendutakse) küll tarbija õiguste kaitsele, kuid muudatus tähendab võimalust tuvastada sõnumiprogrammide kasutajate andmed. Ka äppide sideandmed tuleb seega säilitada, nagu seda on kohustatud tegema ja teatud juhtudel riigile teatavaks tegema telefonioperaatorid.

Miks me sellest alles nüüd kuuleme? Eelnõu edenemine meenutab kehva õudusfilmi, kus kõik on juba ette teada. Mingit huvigruppidega kooskõlastamist ega avalikku arutelu ei olnud. Eelnõu avalikustati alles oktoobris, kuigi elektroonilise side seaduse muudatused on plaanis jõustada juba detsembris. See tähendab, et nii riigikogule kui avalikkusele ei jää sisuliseks aruteluks peaaegu üldse aega. Kiirustamist põhjendatakse vajadusega üle võtta Euroopa Liidu sidedirektiiv. See ei ole aga sisuline põhjendus, sest ministeeriumid olid eelnõuga juba kuid tuttavad ning omavahel piike murdnud. Justiitsministeerium ei kooskõlastanud näiteks õigusriiki päästes hulka siseministeeriumi soove, mida kõike veel eelnõusse lisada.

Samuti on täiesti ebaselge, kuidas seadust rakendada. Siiani pole kuulda olnud selgitusi, kuidas riik kavatseb sellistele sõnumirakendustele nagu Skype, Whatsapp, Viber jt tekitada sellise juurdepääsu, mis kõneliiklust jälgida võimaldab.

Palantiri nime kannab ka USA miljardäride Peter Thieli ja Alex Karpi suurandmeid töötlev firma, mis sai alguse koostöös CIAga ning teenindab hulka valitsusasutusi kogu maailmas, eelkõige luurega seotud organisatsioone, muidugi jõustruktuure. Sestap on andme­kaevefirma kätte usaldatud hiigelkogus USA ja Suurbritannia (aga ka teiste riikide) kodanike andmeid. Palantiri edu tagab erakordselt võimekas tehisintellekt, mis esitab kõige erinevamate andmebaaside analüüsi kiiresti ja inimajule arusaadavalt. Ränk privaatsusriive, kuigi firma kinnitab, et inimeste andmeid ei kuritarvitata. Kinnitamata on Palantiri kontakt eelmiste USA presidendivalimiste ajal kurikuulsa Cambridge Analyticaga, mille tegevust tuleb ühemõtteliselt demokraatiat õõnestavaks nimetada.

Väekas kasutaja võis Tolkieni palantiri toel püüda sündmuste kulgu muuta, kuid jah, romaanis see eba­õnnestus, sest kuigi palantir näitas tegelikku pilti, ei võinud kasutaja teada, kas tegu on mineviku või tulevikuga. Saatuslikuks said valejäreldused: tihti oli see, mida võluväega kristallkuul ei näidanud, olulisem sellest, mida ta näitas. Palantiri sai kasutada mõjutusvahendina, näidata toimuvat osaliselt või valemuljet jättes, teisisõnu, see oli tõhus propagandarelv infosõjas.

Andmed on tuleviku kuld, nafta, gaas ja õhk, mida hingame. Seda teab nii autoritaarne ja oma kodanikke jälgiv kui ka demokraatlik riik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht