Maakonnauudised

Ü.L., R.S., T.V., E.M., H.H., EHA MANDEL, K.S., R.V., K.J.

Võrumaa 9. V oli kultuurimajas Kannel emadepäeva kontsert-aktus. Tänavune emadepäeva kontsert oli seotud ideega püstitada Võrru eesti ema kuju. Kontserdi eel kohtusid Võrus eesti ema kuju rajamise idee algatusrühma liikmed kõikide heasoovlike inimestega, et arutada ideega seonduvat. Arutelu ajal sai teha annetusi. Kontsert-aktusel kuulutati välja Võrumaa aasta ema 2004. Kontserdil kõlasid Võru meeskoori, Põlva-Võru noorte meeste koori ja Põlva poistekoori laulud. Dirigendid olid Heino Pehk, Andres Määr ja Jane Reiljan.

 

10. V avati Võru Kandle laste keraamikaringi tööde näitus. Väljas olid keraamikaringi 23 õpilase vaasid, seinaplaadid, loomade ja lindude pisiplastika. Keraamikaringi juhendaja Asta Määritsa sõnul on ta püüdnud lastes arendada ilumeelt ja abivalmidust.

 

28. ja 29. V toimus XXI ?Võru kevad. Linn läbi kolme sajandi?. Kolme päeva jooksul oli võimalus külastada mitmeid huvitavaid üritusi: beebiballi, võimlemispidu, tantsurühma Katariina kontsertetendust. ?Võru kevade? avaürituseks oli lastevoor läbi linna. Laste tantsurühm Mini-Hebe ja noorte tantsurühm Variatsioonid testisid koos külalistega Lätist ja Vasalemmast Võru linna mänguplatse. Lastevoori lõppedes algas Eesti ja Läti tantsulaste pidu ?Enku-drenku? ja sellele järgnes tants ja trall ansambli Lehmakommionud saatel.

Kreutzwaldi muuseumi moro pääl lauldi tammõ all ütenkuun Võrumaa vannu regilaule. Vannu laulõ leelotama tulliva Väiku hellero Tartust, Helmekaala Kandlõst ja ütsiku` laulja`inemise `Võro liinast ja maalt. Veel oli võimalus osaleda Võro keriguplatsi laadal, Baltimaade noore rammumehe võistlusel. ?Võru kevade? üritused lõpetas Eesti Kaitseväe Orkester Võru legendaarse orkestrijuhi ja helilooja Eduard Tamme 125. sünniaastapäevale pühendatud kontserdiga.

Läänemaa

6. V ? 30. IX on Haapsalus Rannarootsi muuseumis avatud Saaremaa Muuseumi fondinäitus ?Unistus Ruhnust ? 60 aastat kodust ära.? Näituse põhiosana on välja pandud valik etnograafiliste rõivaesemete kogust, mis kingiti Saaremaa muuseumile 2002. aastal. Väärtusliku ning enam kui paarisajast esemest koosneva annetuse tegi Rootsis Gotlandi saarel oma vanaduspäevi veetev põlisruhnlane Elias Schönberg. Enamik muuseumile üle antud esemeist kuulus annetaja abikaasale Maria Schönbergile (1923 ? 2001), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud. Väljapandud esemetele lisaks eksponeeritakse näitusel Schönbergide perekonnafotosid ning ülesvõtteid, mida saart külastanud fotograaf Richard Kirchhoff tegi Teise maailmasõja aastail vaid veidi aega enne põlisruhnlaste pagemist 1943.-1944. aastal Rootsimaale. Näitust täiendavad Ruhnu rahvakultuuri kajastavad audio- ja videomaterjalid. Näitust on varem eksponeeritud Kuressaares, Narvas ja Tallinnas meremuuseumis.

 

13. V avati Läänemaa muuseumis teatri- ja muusikamuuseumi näitus ?Alguses oli? kolm musketäri?. Näitusel on põhitähelepanu all Kustav-Agu Püümani meisterlikult loodud kostüümid Tallinna Linnateatri legendaarsele lavastusele ?Kolm musketäri? (1995 ? 1997). Nende kõrval on võimalik vaadata kostüümikavandeid, Priit Grepi lavastusfotosid ja videokokkuvõtet etendusest. Näha saab ka Läänemaa muuseumi kogust pärit suurtükki, mis leidis lavastuses kasutamist.

 

28. V toimus Haapsalus Centrali õllekeldris Haapsalu linna uute lühilegendide võistukirjutamine. Paremad legendid kanti linnatänavatele suvehooaja avaüritusel 5. VI. Lugusid võis kirjutada kõige kohta, millel Haapsaluga seos: vaatamisväärsuste ja kuulsate isikute kohta, aga samuti veel seni avastamata paikade ja tegelaste teemal.

Järvamaa

1. V toimus Paides Lembitu pargis rahvakunstiõhtu. Paide abilinnapea Kersti Laastau sõnul on tänavuse üldlaulupeo aasta puhul kõik kollektiivid oma kava tipptasemele lihvinud. Ta avaldas kahetsust selle üle, et tehtud töö jääb oma inimestel nägemata, sest juba teist aastat ei korraldata Järvamaal maakonna laulu- ja tantsupidu. Rahvakunstiõhtul Lembitu pargis esinesid Paide linna laulukoorid, tantsurühmad, pillimehed ja võimlejad. Avatud olid käsitöö töötoad ja huvikeskuse näitus, peo lõpetas väärikas tulevärk.

 

Alates 27. V saab Järvamaa keskraamatukogus vaadata Järvamaa muuseumi koostatud näitust Vallimäel kõrgunud kunagisest Paide vene õigeusu Jumalaema Uinumise kirikust. Kuna 1993. aastal maha põlenud puust vene kirik oli ehitatud bütsantsi stiilis, siis annab näitus kokkuvõtliku ülevaate Bütsantsi ehituskunstist ja -meetoditest. Samuti saab lugeda sellest, miks üldse hakati Eestimaal õigeusu kirikuid ehitama ning millistel asjaoludel see kirik Paide Vallimäele kerkis.

Saaremaa

Kuressaare linnuse kaitsetorni neljandal korrusel avati 4. V suvehooaja esimese näitusena kohaliku kunstiklubi noorliikme Tiina Alliku esimene personaalnäitus ?Impressioon?. Tiina Allik debüteeris kunstiavalikkuse ees 2003. aasta novembris Kuressaare Raegaleriis, esinedes Saaremaa Kunstiklubi traditsioonilisel sügisnäitusel kahe taiesega, mis kohalikus, mõneti stagneeruma kippuvas kunstielus mõjusid üksjagu värskendava tuulepuhanguna.

 

7. V avati Kuressaare linnuse kaitsetorni V korrusel näitus ?Traktorid turbarabas?. Välja on pandud valik Eesti ühe silmapaistvama turbatootmise spetsialisti ja veterani Eduard Sirbi valduses materjalidest, mis kajastavad Saaremaa turbatööstust selle tootmismahtude kõrgajal, s. o. 1950. aastate lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. See näitus pole üksnes traktoritest vaid ka inimestest nende eel, sees ja ümber. Pigem on püütud anda lühike ülevaade Eesti ühe olulisema loodusvara kaevandamisest Saaremaal.

 

Muuseumipäeval 18. V pakkus kella üheksast õhtul kuni südaööni Saaremaa muuseum tavapärasest mõnevõrra erinevat võimalust Kuressaare linnusega tutvumiseks. Külastada sai kõiki neidsamu ruume, mis päevalgi, kuid erinevalt päevasest ajast olid saalivalvureiks muuseumi teadustöötajad, kes andsid ka selgitusi. Kapiitlisaalis kandis Salme näitering teatrihuvilistele ette Moliere?i komöödia ?Scapini kelmused?. Kaitsetornis tegi suvehooaja avakäigu ülakorruse kohvipood, mille akendest ning müüripealselt kaitsekäigult oli võimalik nautida nii vaadet loojuva päikese taustal kui ka öisele Kuressaare linnale.

 

Valgamaa

1. V tähistas Otepää kultuurikeskuses oma 80. aastapäeva Pühajärve puhkpilliorkester. Dirigendi Arno Antoni juhendamisel on mängitud oma valla üritustel, üldlaulupidudel, Pühajärve puhkpillipäevadel ja tutvustatud puhkpillimuusikat väljaspool vabariiki.

 

8. V tuli Tõrva kammersaalis ettekandele Vello Jaska 55. sünnipäevale pühendatud luule- ja muusikapõimik. Tõrva ja Hummuli etlejad lugesid Vello Jaska luulet läbi aegade. Laulsid Maie Kala laulustuudio laululapsed ja Aado Kaasik. Lisaks luuletustele on Vello Jaska kirjutanud mitmeid näidendeid ja raamatuid.

 

13. V toimus Valga linnapargis Valga gümnaasiumi 23. laulu- ja tantsupidu. Esinesid Valga gümnaasiumi lauljad-tantsijad. Külalistena astusid üles lastekoor Tsirguliinast Ehtel Kuldvere-Vendi juhendamisel, tantsustuudio Hikaro tantsulapsed Katrin Põdra juhendamisel ja Tanel Soovarese väikesed pillimehed. Kuna on üldlaulu- ja tantsupeoaasta, siis oli kavas palju suure peo laule ja tantse.

 

21. ja 22. V toimusid Janis Cimse 190. sünniaastapäevale ja tema seminari asutamise 155. aastapäevale pühendatud üritused. 21. V peeti konverents Läti Valga muusikakoolis. Esinesid Eesti ja Läti ajaloolased ja muusikateadlased. 2014. aastaks otsustati luua Cimze monograafia. 22. V toimus Valga kultuuri- ja huvikeskuses uute koorilaulude võistlus, kus kanti ette seitse uut koorilaulu. Anti välja kolm auhinnalist preemiat. Valka keskväljakul toimus Eesti Kaitseväe Orkestri kujundmarssimine ning Läti ja Eesti kooride ühislaulmine, naaberlinnade kirikutes andsid kontserte koorid.

Viljandi

12. V esitleti Viljandi muuseumi raamatukogus Villem Ormissoni kunstialbumit. Sõjaeelse Viljandi tunnustatuima maalikunstniku ja Pallase õppejõu Villem Ormissoni (1892 ? 1941) impressionistlikult helgeil ja värvirõõmsail piltidel on auväärne koht eesti maalikunstis. Kunstniku 110 sünniaastapäeva tähistamiseks aastal 2002 korraldasid viljandlased oma kuulsale kodulinlasele arvukalt näitusi ja üritusi, mille tulemusel valmis kõigist säilinud maalidest 54 värvireproduktsiooniga kunstiraamat. Raamatu autor on kunstiteadlane Reet Mark. Autori käsitlust kunstniku elust ja loomingulisest kujunemisteest täiendavad Villem Ormissoni õetütre Heljo Strikholmi mälestused.

28. V esitleti Viljandis Kondase keskuses Viljandi muuseumi aastaraamatut 2003. Värske väljaanne pakub Viljandimaa aja- ja kultuurilugu tutvustavat lugemist ning selle teemaring ulatub kiviajast tänapäevani. Viljandi muuseumi teaduri Tiina Jürgeni artiklis antakse põhjalik ülevaade Viljandi kihelkonna rahvarõivastest, Tartu ülikooli ja Viljandi muuseumi arheoloogid tutvustavad viimastel aastatel leitud kiviaegseid muistiseid ning uurimistulemusi Viljandi Musumäel ja ordulinnusel. Mait Taltsi artikkel käsitleb Vend Vahindrat ja Mari Vallikivi naivistliku kunsti taastulemist. Jätkub seeria Vabaduse Risti vendadest (J. Pihlak), sedapuhku vaadeldakse Suure-Jaani kihelkonda. Mälestused Viljandi linna 700. aastapäeva tähistamisest (Ü. Stöör) ja lustakad lood endisaegsest Viljandist (H. Raudla) pakuvad ajaloohuvilistele lahedamat lugemist.

 

Lääne-Virumaa

25. V avas Vaeküla kool oma traditsioonilise õpilastööde näituse, sel aastal Rakvere Näitustemajas. Vaeküla koolis on tööõpetusel suurem osakaal kui tavaliselt põhikoolides ning selle tulemusel on valminud arvukalt heal tasemel mitmetes tehnikates töid. Näha on pilte, vitspunutisi ja õletöid, puutööd, klaasi ja keraamikat. Traditsioonilistest käsitööaladest on esindatud õmblemine, kudumine, heegeldamine, lapitööd, viltimine, siidimaal, nahkehistööd. Näitus on avatud kuni 13. VI ning lõpeb oksjoniga. Vaeküla kooli huvijuhi Aili Saarne sõnul on käsitöö hindajatel võimalik leida endale mõni sobilik tarbe- või iluasi ja toetada seeläbi laste käsitööga tegelemise võimalusi.

 

Põlvamaa

21. V toimus Põlvas III eesti rahvamängude festival ?Kes aias 2004?. Vanu eesti rahvamänge tuli mängima ja teistele lastele õpetama ligi 400 mudilast üle Eesti. Selle festivali teemaks olid linnud. Toimus ka esimene linnulaulude võistulaulmine, kus lapsed võistlevad vanade linnulaulude esitamises. Festivali eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada lasteaia alushariduses vanu eesti rahvamänge, mille abil lapsed omandavad oma kodukoha traditsioone, tavasid ja oskusi.

 

30. V toimus Põlva talurahvamuuseumis laste käsitööpäev. Käsitööpäeval oli võimalik õppida pärliloomade ja villanukkude valmistamist ning kangastelgedel kudumist, pakutrükki ja klaaspudelite kaunistamist. Johannese Kool Rosmalt esitas kepinukunäidendi, Karilatsi rahvamajas oli Tartu kõrgema kunstikooli tekstiilieriala üliõpilaste valmistatud kunstnik Vanda Juhansoo käsitööde koopiate näitus.

 

Et jäädvustada ja teadvustada omakandi suurmehe Jakob Hurda pärandit, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts tänavu 13 korda välja Hurda rahvuskultuuri auhinnad. ?ürii valis 2004. aasta Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna üleriigiliseks laureaadiks Ants Viirese tähelepanuväärse panuse eest Eesti etnoloogia arendamisel ning maakondlikuks laureaadiks Värska gümnaasiumi kauaaegne õpetaja ja kodu-uurija Helle Kõlli. Auhinna suurus on 8000 krooni, sellega kaasneb tunnistus ja kunstnik Jaan Kaljo graafiline leht Jakob Hurdast. Auhinnad antakse tänavu üle X setu leelopäeval Värskas 17. VII.

Tartu

15. V õhtupoolikul sai Tartus aadressil Tiigi 3 ? 29 näha Ahto Külveti isikunäitust. Korterinäitusel nägi nii palju selles korteris olevaid Ahto Külveti fotosid, kui mahtus ühe tõelise hruðtðovka elutoa seintele.