Uudised:

 

KUNST  

KONRAD MÄE MEDALI SAI JAAN TOOMIK

31. X anti Kadrioru lossis Jaan Toomikule üle Konrad Mäe medal.

Žürii (Sirje Helme, Heie Treier, Sirje Runge, Jaan Elken, Hannes Starkopf ja Anders Härm) otsustas 2005. aasta Konrad Mäe medali ja preemia anda Toomikule eksistentsiaalseid paineid avava neoekspressionistliku maaliloomingu eest, mida eksponeeriti tema isikunäitustel Ku galeriis tänavu kevadel ja äsja Vaalas. 2005. aastal kandideerisid Konrad Mäe preemiale Anders Härm, Andrus Joonas, Eda Lõhmus, Kaido Ole, Enn Põldroos, Mari Roosvalt, Tõnis Saadoja, Lembit Sarapuu, Imat Suumann ja Jaan Toomik.

•2. XI avati Tallinna Linnagaleriis Liina Siibi näitus “Marlowe”. Kunstnik tõlgendab XVI sajandi inglise näitekirjaniku, luuletaja ja tõlkija Christopher (Kit) Marlowe elu, vandenõuteooriate ning tänase päeva valguses. Saadetuna kommentaaridest “Marlowe, kes see on? See ei huvita Eestis kedagi!”, on kunstnik pildistanud Deptfordi, eriti palju kontekstist teadmata, lisanud fotodele veel video sellest, kuidas Marlowe võis surra. Näitus kuulub festivali “Continental Breakfast Tallinn” ürituste hulka.

 

•Kanuti gildi saalis toimub kuni 24. XI festival “Continental Breakfast Tallinn”. Korraldajad on Anders Härm  & Priit Raud. Täna kell 19.30 on Tellervo Kalleineni (Soome) performance “Lase mind/Let me”. Tellervo Kalleinen on soome performance’i-kunsti tõusev täht, Marina Abramovići õpilane ning tütarlastekoori Vuokkoset üks asutajaliikmetest. Performance räägib valgusest ja valgustajatest. Homme kell 19. 30 on Saralundeni (Rootsi) etendus “Sweet Beat Tour”. Rootsi melanhoolse fakepop’ i kroonimata kuninganna  esineb muusikalise performance’iga koos 9 tuntud muusiku ja fake-muusikuga Eestist. 8. ja 9. XI kell 19. 30 esinevad babaLAN (Sloveenia) ja Aquart. babaLANi nime taga on Sloveenia kunstnik ja teatrilavastaja Vlado G. Repnik, kes koos nelja kaasautori, kahe stjuardessi ja seitsme lapsega korraldab multimeedia-performance’i.

•3. XI avatakse Viviann Napa galeriis Ado Lille aktimaalinäitus “Paljalt naine”. Väljas on sel aastal valminud viis maali, mida täiendavad mõned akadeemilise joonega aktijoonistused. Juba möödunud kümnendi keskel pani Lill ennast maksma erootilise akti joonistajana. Nüüdseks on ta suutnud ühendada abstraktse  kompositsiooni ja sensuaalselt mõjuva alasti noore naisekeha.

•27. X avati SEB Ühispanga galeriis  Peeter Lauritsa ja Katzi näitus “Voolav labürint”. Väljas on viimaste kuude jooksul rahvusvahelise projekti raames valminud tööd. Kütioru tööprotsessist tehti igal õhtul mitmetunnine otseülekanne Hollandisse Groningeni kesklinna paigutatud ekraanidele. Kübersilma all valminud “Voolav labürint” liidab kaasaegse tarbimismaailma, loodusmütoloogia ning labürindi kujundi.

 

•1. XI avati Hausi galeriis Evar Riitsaare ja Erki Jürise ühisnäitus “S.O.S”. Eksponeeritakse Jürise autoritehnikas mustrimaali seeriat “Ümbersünd” ning Riitsaare segatehnikas maalikooslusi. Mõttemaastikud, elumustrid ja nende jälgijad on peamised teemad, mille ümber on keerdunud kahe Lõuna-Eesti kunstniku näitus.

•31. X avati Viru keskuses Virge ja Loit Jõekalda näitus “Uued tuiked ja kiviaja armid”. Loit Jõekalda jätkab koopamaalide edasiarendusi ning Virge Jõekalda kuivnõelatehnikas lehed väljendavad õhkõrna, kuid väga täpset tundeliigutust.

•1. XI avati Vaalas  Maarit Murka näitus “The truth is out there”. Väljapanek on Murka Helsingi kunstiakadeemia magistriprojekt, eksponeeritud on maalid, video ja installatsioon. Galeriikeskkond on asendatud metsiku võsaga, kus näitusekülaline peab pimeduses kobama, et leida tee Murka maalideni.  

•3. XI avati A-galerii näitusesaalis keraamikute liidu aastanäitus. Seekordse aastanäituse mahupiirang on 10X10X10 cm ja idee osutada väikeste asjade sisemisele suurusele. 

•31. X sai Eesti Kunstimuuseumi uus hoone Kumu Tallinna Linnavalitsuselt kasutusloa. Kunstimuuseum võib alustada oma varade sissekolimisega uude hoonesse. Külastajatele avatakse Kumu 2006. aasta veebruaris.

•Homme algusega kell 15 kommenteerivad väliskunsti muuseumi “Laupäevaakadeemias” XIX sajandil loodud vanameistrite tööde koopiaid kunstnikud Peeter Laurits & Laurentsius. Kell 16 avatakse näituse “Meistriteoste varjus” kunstnike näitus-dialoog Leonardo da Vinci, Michelangelo, Jan Vermeer van Delfti, Pieter Bruegheli, Vincent van Goghi ja Fernando Botero kaudu Marcel Duchamp’i teostega. Kunstnike tööde raamid on tellitud Hiinast. Ilusatesse nikerdraamidesse paigutatud tööd on eksponeeritud Kadrioru lossi vestibüülis ja tualettides, millega toonitatakse kunsti perifeerset asendit tänapäeva maailmas.

•3. XI esitleti Rotermanni soolalaos projekti “Uuenev soolaladu”. Kunstimuuseumi väljakolimisega soolalao I korruselt on arhitektuurimuuseumil avanenud võimalus arendada uuetüübilise muuseumi ideed. Rotermanni soolalao I korrusele tuleb avatud fond-publikutsoon, kus eritüübilisele näitusele lisanduvad arhitektuuri infokeskuse funktsioonid uute projektide tutvustuse, arhitektuuriajakirjade lugemistoa, arhitektuurikohviku jpm-ga. Lisaks maketipõhisele peanäitusele saab eksponeerida üheaegselt veel kuut väiksemat arhitektuurinäitust.  Esitlusel kõneles Urmas Oja arhitektuuriajaloo vajadusest ning muuseumi direktor Karin Hallas-Murula ning Priit Põldme tutvustasid uuenevat muuseumi lähemalt. Esitleti Hallas-Murula raamatut “Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid”.

•28. X avati Sally stuudios näitus “Kes on kes?”, mis tutvustab stuudio õppejõude ja kunstnikke. Välja on pandud Anniki Kari fotorealistlikke maale lõhkevatest pilvelõhkujatest, Mall Nukke lahatud jänes seeriast “Anatoomia”, Vano Allsalu mulje eesti metsast vihmase ilmaga. Marge Monko on portreteerinud vanu inimesi nende kodus, muutes toa enese camera obscura’ks ehk kõige lihtsamaks fotoaparaadiks. Kunstiajaloo õpetaja Tiina Meeri eksponeerib ploomiaia-teemalise aplikatsioontikandiga kleiti. Veel esinevad kunstnikepaar Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo, noor meediakunstnik Jane Remm, graafik ja joonistaja Loit Jõekalda, Sally tulegrupi juhendaja Ilmi Laur-Paist ja stuudio rajaja Annely Köster. Lisaks teostele on eksponeeritud Marge Monko fotoportreed autoritest.

•31. X avati Aatriumi galeriis Mari Prekupi esimene isikunäitus “Vaimus”. Kui noor kunstnik õppis Krakovis vahetusüliõpilasena graafikat, siis hakkas ta huvi tundma Poola rahvuskangelase paavst Johannes Paulus II-se vastu. Näitus ongi austusavaldus Poola rahvuskangelasele, samas ka hulluseni jumaldamise fenomeni kriitika.

•27. X Vaala sügisoksjonil oli menukas Wiiralt.  Oksjonil tõusis kõige enam Wiiralti “Viljandi maastiku” hind. Oksjoni üllatuseks kujunes tundmatu pallaslase Viktor Jõgeveri teos “Kohvikus”, mille hind tõusis rohkem kui neljakordseks (10 000 kroonilt 42 000 kroonini).

•9. XI toimub Tallinnas Mustpeade majas E-kunstisalongi 15. kunstioksjon “Meistri puudutus”.  Vaikeludekeskses ekspositsioonis on erineva meeleolu ja maalilaadiga töid. Üllatuskunstnikuks on ainsana väljaspool pealinna tegutsevatest galeriidest oksjoneid korraldav E-kunstisalong valinud Gustav Mäe, kelle tööd on E-kunstisalongi oksjonil esmakordselt, samuti nagu Herman Aunapuu, Eduard Maaseri, Peeter Mudisti, Lepo Mikko ja Johannes Saali looming. Haruldasteks šedöövriteks võib nimetada ka Julie Hagen-Schwarzi loodud portreed ning Hugo Lepiku ja Karin Lutsu Rootsis valminud tööd. Oksjonikollektsioon on väljas  kuni 8. XI E-kunstisalongi Tallinna galeriis Rocca al Mare kaubanduskeskuses.

•Kuni 12. XI on disaini- ja arhitektuurigaleriis vaadata näitus “Kunstiakadeemia maja otsingud”. Näitus on kõige mahukam ülevaade EKA uue hoone otsingutest veerandsajandi jooksul. Vanim ideeprojekt, Peeter Tarvase Tartu mnt hoone juurdeehitus on tehtud 1981. aastal. Esindatud on Jüri Okase eskiisprojekt endise tselluloosivabriku territooriumile, tudengite tehtud Patarei ning Seevaldi projekt. Samuti veidi vähem kõlapinda leidnud arhitektuursed planeeringud Logi tänavale ja Kalevi kommivabriku endisele territooriumile. Otsingute kõige värskem kihistus on praeguse Tartu mnt hoone juurde- ja ümberehituste projektid.

•2. XI esitles EKA aulas värske kunstidoktor Kärt Summatavet oma raamatut “Folk Tradition and Artistic Inspiration. A Woman’s Life in Traditional Estonian Jewelry and Crafts as Told by Anne and Roosi”. (“Pärimus ja inspiratsioon. Kõnelusi Anne ja Roosiga naise elukaarest eesti pärimuslikus ehtekultuuris ning käsitöös”). Raamat on Helsingi kunsti- ja disainiülikoolis kaitstud doktoritöö publikatsioon.

•1. XI avati Y-galerii Enn Tegova näitus “Sfäärisõltuvus”. Tegova on täitnud kogu galerii ühtse installatsiooniga, mille üks sõnumeid on, et valdavalt kandilisi asju eksponeeriv galerii ei sobi keldrisse. Keldrisse käivad porgandid, kaalikad, kartulid, kolbad ja muu sfääriline koli. Näituse ajal annab üliõpilasteater etenduse 9., 11., 12. XI Sarah Kane’i näidendiga “Puhastatud”.

•Kuni 20. XI on Obu galeriis vaadata Malev Toome fotonäitus. Galerii ühe pildi näitusel oli 28. X – 3. XI vaadata Meiu Mündi maal “Must kleit”. 

•6. XI kell 14 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis Andrus Joonase kureeritud näitus “Kunstnik armastab rahvast, rahvas armastab kunstnikku ehk Kunst, mis rahvale meeldib”.  Jaak Visnap, Eerik Alalooga, Pille Neeve, Kadri Alesmaa, Remo Randver, Ville-Karel Viirelaid, Mila Balti, Tanel Saar, Toomas Kuusing, Urmas Martinson, Meeland Sepp, Sorge ja Taje Tross  ületavad praeguse kunsti ja publiku vahele tekkinud lõhe. See on näitus, mis meeldib kõikidele.

•31. X avati Eesti põlevkivimuuseumi peamajas linnateemaliste gobeläänide näitus pealkirjaga “Minu linn”. Tööde autorid on Tartu kõrgema kunstikooli üliõpilased. Enamasti on kujutatud Tartut. Projekti “Minu linn” möödunud sügisel kavandama hakates andis juhendaja Aet Ollisaar tudengitele soovituse  kujutada just seda linna või kohta, mis on neisse jätnud jälje.

•2. XI viis Raul Meel läbi valguseriituse. Õhtul kell 8 süüdati  Saku mõisa pargis 70 puuküünalt. Nad olid paigutatud Saku mõisapargi tiigi tõusvale kaldale ovaalringi nii, et kesktelgedel sai näha ristimärki. Ja peegeldav veepind paljukordistas valgusekujutised.

 

TEATER

 

•Pärast aastast pausi vallutab detsembris Rakvere teatri maja taas traditsiooniline jõulumaa. Sel aastal ehitub muinasjutumaa erinevate mängutubade ja ülesannetega ümber lastelavastuse “Okasroosike”. Dramaturg Urmas Lennuk on võtnud vana loo ja sellest oma “Okasroosikese” kirjutanud. Uinuva kaunitari kõrval on tegelaseks ka kuningapoeg Johannes, kes ei taha tuimalt ükskordühte õppida, vaid maailma kaeda. Valida on kahe võimaluse vahel: kas etendus jõulumaa, jõuluvana ja kingitusega või etendus rongiga (siia kuulub sõit rongis marsruudil Tallinn – Rakvere – Tallinn, etendus, jõulumaa, jõuluvana ja kingitus ning ka lõunasöök). Info Rakvere teatrist.

Ott Karulin

•Vanemuise teatri draamajuhi ametisse asub pärast Ain Mäeotsa lahkumist Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Sulev Teppart. 1960. aastal Viljandis sündinud Sulev Teppart lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 1982 – 1985 töötas ta Noorsooteatris ja 1985. aastast Eesti Draamateatris. Vanemuise praeguse draamajuhi Ain Mäeotsa tööleping lõpeb koos käesoleva hooajaga. Uus draamajuht astub ametisse augustis, kuid tema abi järgmiste hooaegade repertuaariplaanide koostamisel ja tulevikusihtide seadmisel kasutatakse juba praegu.

•31. X saabus Tallinna Itaalia päritolu tuntud tantsija ja koreograaf Matteo Moles. Moles tuleb Fine5 tantsuteatrisse eesmärgiga teha kaasaegse tantsu lavastus selle tantsijatega. Etendust saab näha aprilli algul Kumu teatrisaalis. Matteo Moles rajas 1996. aastal oma tantsukeskuse Compagne Matteo Moles ning tegutseb praegu aktiivselt Brüsselis. Eestis on olnud võimalus Matteo lavastust “Outbond” näha 2003. aastal Tartus Vanemuise laval. Lisaks lavastusele annab Moles novembris tunde Fine5 tantsustuudio õpilastele.

 

•10. XI esietendub NO94s Andres Noormetsa (Endla) lavastus “Kaks päikest”. Lavastus põhineb Jaan Kaplinski tõlgitud kariibide, algonkinite, apinaiede ja orotšide muinasjuttudel. Need on lood, mis räägivad varju jahtimisest, pepudest, metskanadest, aga ka maailma loomisest ning tule tekkimisest. Lavastaja sõnul räägitakse lugusid nii algsel moel kui ka iga kord uusi kihte lisades või ära võttes. Lavastuse kunstnik on Ene-Liis Semper, näitlejateks Jaak Prints, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Tambet Tuisk. Ühtlasi avab teater selle lavastusega uue väikese saali, mis jääb edaspidi teatri statsionaarseks mängupaigaks.

Eero Epner

•Täna algab Võru Kandles pühapäevani kestev iga-aastane harrastusteatrite riigifestival. Festivalile kandideeris üle 40 lavastuse kõikidest maakondadest. Festivaliprogrammi valiti 9 terviklavastust ning 3 katkendit. Eraldi programm moodustub suvelavastuste videosalvestustest. Festivalil hindavad lavastusi žürii, kuhu kuuluvad Anneli Saro, Piret Rauk, Tõnu Lensment ja Andres Keil. Info www.harrastusteatrid.ee

 

MUUSIKA

 

•1. XI toimus EMA kammersaalis Eesti muusikakoolide kokkutuleku raames Blüthneri ja Irmleri uute klaverite esitlus, mille viis läbi Reval Piano. Huvilistel oli harukordne võimalus imetleda viie tippklaveri (Steinway, Bechstein, Fazioli, Bösendorfer, Blüthner) hulka kuuluvat Blüthneri suurt kontsertklaverit, mis on kahtlemata klaveritööstuse üks lipulaevu. Samuti olid esindatud Saksamaa koolides väga populaarse tootja Irmleri kabinetklaver (188 cm) ning kaks pianiinot, mis üllatasid oma tundlikkuse ja pehme kõlaga.

Esitlusel räägiti ka Eesti klaverimaastikul kummitavatest probleemidest, sealhulgas häälestajate ja klaveritehnikute nappusest. Reval Piano on selleks asutanud koos Estonia klaverivabriku juhi Avo Mägiga mittetulundusühingu Eesti Klaverimeistrite Koda, mille eesmärgiks on pädevate klaveritehnikute väljakoolitamine ning kõrgetasemeliste kutsestandardite väljatöötamine.

Kadri-Ann Sumera

•EMA lauluprofessor Mati Palm pälvis Toronto Eesti Kunstide Keskuse kuldse teenetemärgi. 23. X toimus Toronto Eesti Maja suures saalis pidulik kontsert, kus esinesid EMA lauluosakonna professor ja kauaaegne õppejõud Mati Palm ning Charles Kipper. Mati Palm esitas valiku Mozarti, Verdi, Bellini, Griegi, eesti heliloojatest Saare, Reimanni ja Artur Kapi loomingust. Sama kontserdiga avati ühtlasi Toronto Eesti Kunstide Keskuse 30. tegevusaasta pidustused. Eesti Kunstide Keskus tunnustas Mati Palmi tööd kuldse teenetemärgiga.

•Dirigent Paavo Järvil oli oktoobrikuus Saksamaal juhatada koguni kolmteist kontserti. Ta alustas Müncheni filharmoonia saalist Gasteigist, juhatades 8. – 10. X kolmel kontserdil kuulsaid Müncheni Filharmoonikuid. Kavas kõlasid J. Sibeliuse “Bard”, A. Dvořáki tšellokontsert (solist Gautier Capuçon) ning E. Elgari “Enigma variatsioonid”. Seejärel algasid 16. X kontserdid Dresdeni Staatskapellega, algul (kuni 18. X) kolm õhtut kodusaalis (kõik kontserdid välja müüdud), suur menu saatis Paavo Järvit ka saksa muusikat juhatades (lisapalaks J. Brahmsi “Ungari tants” nr 5). Seejärel mindi ulatuslikule kontserdireisile, esinetakse Saksamaa tuntumates saalides (7 kontserti 20. X kuni tänaseni), kõikjal sama kava nagu Dresdeniski: sissejuhatus R. Wagneri “Parsifali” 1. vaatusele, F. Liszti klaverikontsert nr 1 ja R. Schumanni sümfoonia nr 2. Solist oli Yundi Li. 23aastasele hiina pianistile oli see esimene kontserdireis tuntud orkestri saatel: 20. X alustati Hamburgi Laeiszhallest, seejärel Kölni Filharmoonia, Müncheni Gasteig, Nürnbergi Meistersingerhalle, Regensburgi Audimax, Stuttgarti Liederhalle ning viimane kontsert anti 28. X Esseni Filharmoonia saalis.

Priit Kuusk

 

FILM

 

•1. – 6. XI jookseb Tallinna Kinomajas Eesti mängufilm “Stiilipidu” (“Shop of Dreams”), mis kandideerib koos 57 teise filmiga võõrkeelse mängufilmi Oscari nominendiks. “Stiilipeo” režissöör on Peeter Urbla, peaosades Maarja Jakobson, Anne Reemann ja Evelin Pang. Seni on “Stiilipidu” osalenud kuuel rahvusvahelisel filmifestivalil.

•8. XI jookseb Tallinna Kinomajas tänavuse Oberhauseni rahvusvahelise lühifilmifestivali valikprogramm. Oberhauseni lühifilmifestival on maailma üks vanim ja tuntum filmifoorum, kuhu igal aastal valitakse tuhandete filmide seast võistlema mõnisada. Kinomajas tasuta näidatav filmiprogramm kestab 85 minutit, filme kommenteerib festivali programmi nõukogu liige, filmirežissöör ja kunstnik Christiane Büchner, kes viibib Eestis tutvumaks siinse filmiloominguga.

 

KIRJANDUS

 

•8. XI kell 16.30 toimub rahvusraamatukogu 6. korruse auditooriumis raamatukogu Šveitsi ja Austria saali korraldatud kirjanduslik kohtumine kriminaalromaaniautorite Sam Jauni (Šveits) ja Heinrich Steinfestiga (Austria). Avatud on Sam Jauni ja Heinrich Steinfesti raamatute näitus. Kohtumise töökeel on saksa keel.

•1935. aasta novembris ilmus A. H. Tammsaare  romaan “Ma armastasin sakslast”, mis sai ka Eesti Raamatufondi auhinna. Tammsaare muuseumis, kirjaniku viimases korteris peetakse koostöös Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetooliga 7. XI (algus kell 15.30) samas toas, kus Tammsaare teose peene käekirjaga paberile pani, minikonverents romaani teemal. Avatakse ka teemakohane näitus. Kõnelevad Ave Tarrend (“Tõlkes kaduma läinud. A. H. Tammsaare romaan “Ma armastasin sakslast” saksa keeles”), Katrina Helstein  (“Identiteediotsimine romaanis “Ma armastasin sakslast””), Anneli Kõvamees (“Enda- ja võõrapilt: mina, armastus ja sakslane”), Rein Veidemann (“Vabadus ja armastus”), Maarja Vaino (“Igavene naiselikkus romaanis “Ma armastasin sakslast””), Kalle Käsper  (“A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast” ja ajaloolise aja suhtelisuse kontseptsioon”).

 

VARIA

 

•Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees ja kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas 31. X sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat.  Endistest nõukogu liikmetest jätkavad pärast sihtkapitalide vahetust Jaan Urvet kultuuriministri esindajana, Tauno Tats rahandusministri esindajana ning Hanno Tomberg kui kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindaja. Nõukogu koosseisu kinnitab valitsus.

Sihtkapitalide uued liikmed: kirjanduse sihtkapitalis Jaanus Adamson, Maimu Berg, Teet Kallas, Sirje Olesk, Signe Siim, Asta Trummel, Märt Väljataga; helikunsti sihtkapitalis Olav Ehala, Mati Lukk, Marko Lõhmus, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Helena Tulve, Andres Uibo; kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis Marko Laimre, Piret Lindpere, Lylian Meister, Kristjan Mändmaa, Ebe Nõmberg, Ivar Sakk, Reet Varblane; arhitektuuri sihtkapitalis Lilian Hansar, Jaak Huimerind, Liina Jänes, Karin Paulus, Mait Summatavet, Fredi Tomps, Siiri Vallner; näitekunsti sihtkapitalis Kalju Komissarov, Kersti Kreismann, Piret Kruuspere, Urmas Lennuk, Tõnu Lensment, Indrek Sammul, Mare Tommingas; audiovisuaalse kunsti sihtkapitalis Meelis Muhu, Peep Puks, Ilmar Raag, Mikk Rand, Mart Rummo, Piret Tibbo-Hudgins, Hardi Volmer; rahvakultuuri sihtkapitalis Riin Kivinurm, Toomas Lõhmuste, Anne Ojalo, Eino Pedanik, Celia Roose, Ants Soots, Liivi Soova.

Merike Taal,

Kultuurkapitali kommunikatsioonijuht

•Eesti Instituudi, välisministeeriumi, Londoni suursaatkonna, kultuuriministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning paljude teiste Eesti ja Šoti partnerite koostöös algasid 1. XI Eesti päevad Šotimaal. Ühtse egiidi all toimub üle kogu Šotimaa suur hulk Eestiga seotud kultuuri- ja äriüritusi.

Üritustesari algas 1. XI Šoti parlamendi esimehe George Reidi, Šoti rahandus- ja avaliku sektori reformi minister Tom McCabe’i ja Eesti välisministri Urmas Paeti vastuvõtuga Šoti parlamendihoones.

Kokku on Eesti päevadel kavas ligi 30 üksikettevõtmist kunsti-, muusika-, spordi-, teadus- ja ärivaldkonnast. Eestist osaleb esinduslik delegatsioon, kelle seas on nii ärimehi ja poliitikuid kui ka rida kunstnikke ja muusikuid, teiste seas ka Eesti Rahvusmeeskoor.

Eesti päevad on omalaadseks vastuseks Briti kultuuripäevadele Eestis aastal 1997 ja BBC Šoti sümfooniaorkestri esinemisele Eestis 2004. aastal. Lisaks Lauskmaa-Šoti keskustele Edinburgh’le ja Glasgow’le jõuavad Eesti kultuuri- ja äriesindused ka mujale Šotimaale: pärimusmuusikud väisavad Šoti mägismaa pealinna Invernessi ja Shetlandi saari ning mõlema maa ärimehed peavad lisaks muudele kohtumistele ühisseminari Anguse maakonnas Monifiethis.

Eesti päevade kultuuriosa keskendub kodu- ja välismaal tunnustust pälvinule: tänavu oma 75. sünnipäeva tähistanud helilooja Veljo Tormise muusikale ning 2004. aastal koorilaulu Grammy võitnud Eesti Rahvusmeeskoorile.

Üheks Eesti päevade tähelepanuväärsemaks ürituseks ongi viimase esinemine Šoti parlamendi vastvalminud hoones. Kontserdi teeb eriliseks ka asjaolu, et RAMi kontsert on ülimoodsas, käesoleva aasta parima Šoti hoone auhinna saanud ehitises esimene. Šoti parlamendis on Eesti päevade ajal avatud ka Eesti Instituudi poolt Endel Grensmanni aerofotodest koostatud näitus “Linnu Eesti” ning Eesti Instituudi näitus “At the same latitude” Eesti-Šoti kultuurisuhetest läbi ajaloo. Ühtlasi andis Eesti Instituut Eesti päevade puhul välja “de cultu civili estonico/Estonian Culture” eriväljaande.

 

KEELE-ELU

 

•1. XI peeti rahvusraamatukogus Justiitsministeeriumi ja Juristide Liidu eestvõttel õiguskeele päev “Eesti ja Euroopa õigusmõisted: ühtsus ja erinevused”. Iga ainevalla puhul tavalisele eriala ja üldkeele suhte pingele on lisandunud ELi õiguse ühtlustamisega seotud uue õiguskeele kujundamise ülesanne. Selle lahendamist Brüsselis pärsib aga eesti õigusterminoloogia puudulikkus. Õiguskeele arendamise vajaduse tunnistamist jäi kajana saatma justiitsminister Langi avasõna kummastav viide, et ELi kõige kiiremini arenevas riigis Iirimaal pole oma õiguskeelt.

Aili Künstler