Uudised

PRIIT KUUSK, VILLI EHATAMM

 KUNST Toomas Vindi mäng maastikusTäna kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones Toomas Vindi 60. sünnipäeva tähistav ?Mäng maastikus?. Tegemist on läbi aegade suurima Vindi isiknäitusega: väljas on 80 tööd aastatest 1970 ? 2004. Lisaks Vindi loomingu krestomaatiale on  näha ka paarkümmend sel aastal valminud õlimaali. Näitust saadab hilisõhtune slaidiprogramm. Toomas Vint tõusis kunstimaailma huviorbiiti 1960ndate teisel poolel väikesemõõtmeliste abstraktsete gua??maalidega. 1970ndate Vindist hakati rääkima kui sürrealistliku maailmakogemuse ja peenekoelise maalinärviga paradokside ja võimatute olukordade kujutajast, aga ka kui tingimusteta ilu loojast. 1990ndatel tulevad Vindi loomingusse üha selgemini tsitaadid ja autotsitaadid, märgata võib isikliku loomingu ümberkirjutamist. Näituse on kujundanud Aili Vint, kureerinud  Eero Epner.

1. IV avati Tallinna Kunstihoone galeriis ?oti videokunstinäitus ?Nähtamatud väljad?. Kuraatorid on Sarah Felton ja Su Grierson, osalevad kunstnikud Victoria Clare Bernie, Samantha Clark, Maria Doyle, Sarah Felton, Su Grierson, Belinda Guidi, Anne Bjerge Hansen, Metacorpus, Jane McInally, Rosalind Nashashibi, Susannah Silver ja Susan Sloan. Tegemist on ?oti kunstnike rändnäitusega, mida eksponeeritakse ?otimaal, Eestis ja Jaapanis 2004. ja 2005. aasta jooksul. Kõik kunstnikud on lõpetanud kunstiakadeemia XX sajandi viimasel kümnendil, seega ajal, mil kontseptualistlik ja postkontseptualistlik kunst avaldas ?oti kunstnikele tugevat mõju. Sellele näitusele valitud teoseid tuleks käsitleda intellektuaalsest perspektiivist, kuid need sisaldavad ka tugevaid visuaalseid elemente, mida võimaldab tehnoloogia.

 

30. III avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis näitus ?Euroopa XVII sajandi sügavtrükigraafika Eesti Rahvusraamatukogus?. Avamisele eelnes kunstiteadlase näituse kuraatori Jüri Haini loeng. Eksponeeritakse rahvusraamatukogu kunstikogus leiduvat XVII sajandi sügavtrükigraafikat kahekümnelt meistrilt. Kunstnike hulgas on sellised tuntud nimed nagu prantslased Jacques Callot ja Claude Vignon, itaallased Salvatore Rosa ja Stefano della Bella jt. Valminud on näitusekataloog.

 

Kuni 13. IV on rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis väljas raamatukogule annetatud raamatuillustratsioonide näitus ?Raamatukujundus ja lasteraamatuillustratsioon. Tulmed Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogusse 2000 ? 2004?. Neil aastail lisandus kogusse kolm suuremat kingitust: 2001. aastal andis kirjastus Tiritamm üle ligi 200 raamatu illustratsioonid aastatest 1960 ? 1980; 2002. aastal kinkis graafik Ilmar Torni tütar oma isa raamatuillustratsioonide kogu aastatest 1956 ? 1973 ja samal aastal jõudsid raamatukokku ka helilooja Rudolf Tobiase tütre Beatrice Tobiase 10 originaalillustratsiooni.

 

31. III avati Hobusepea galeriis Marko Mäetamme & Pia Frausi ühisnäitus

?Vere olümpia?. Marko Mäetamm jätkab ka sellel näitusel surmateema tõlgendamist. Ta parodeerib vaimukalt üldtuntud kauneid kujundeid (liblikas) ja muinasjutte (Punamütsike). Animatsioonide helitaust on Pia Frausilt.

 

29. III avati Draakoni galeriis Piret Rohusaare maalinäitus ?Aed?. Seekord eksponeerib kunstnik suuri erksavärvilisi kevadiselt rõõmsaid lillepilte.

 

31. III avati Kastellaanimaja galeriis klaasskulptuuri- ja fotonäitus ?Naiste maailm?. Fotograaf Evely Vahtramäe ja klaasikunstnik Tiia Põldmets avastavad maailma ühe vanema ja kujutavas kunstis kõige rohkem ekspluateeritud motiivi, alasti naisekeha kaudu. Põldmets on võrrelnud klaasfiguure tantsijatega, kelle poosides on tardunud ainulaadsed ja pöördumatud hetked. Kaasaegselt lahendatud dekoratiivsed klaasskulptuurid on loodud Eestis vähe kasutatud, keerulisel ja aega nõudval vahasulatusmeetodil.

 

25. III avati galeriis 008 Linnar Priimäe ?Imagoloogiline galerii?. Eksklusiivses valgustisalongis asuva galerii väljapanekud on kõik siiani olnud dialoogis ümbritsevaga. Seda jätkab ka Priimägi, kelle hõrgud portreefotod otsivad vastet itaalia parfüümifirma Bvlgari lõhnaõlidega.

 

29. III avati EKA galeriis Hula-Krenholm kodutekstiili kollektsiooni näitus. EKA kaubamärk ?hula?, mis seni on eelkõige moekollektsioonidega tuntust kogunud, on ühendanud oma jõud kodumaise suurtootja Krenholmi traditsioonide ja kogemustega. Sündinud on sari nüüdisaegseid ning mõnusaid kodutekstiile magamistuppa, kööki ja vannituppa. Valida saab kahe värvimaailma, valge-punase ning khaki-punase vahel.

 

Täna kell 20 esitletakse EKA galeriis norra kunstnike videosid ?Darling, don?t leave me all by myself?. Bergenis baseeruva kuraatoriduo Rakett (Asa Lövgren, Karolin Tampere) ettevõtmisel jõuavad EKA galeriisse viie noore kunstniku tööd; rahvusvaheliselt tuntuim on Marius Morch. Veel esitlevad oma töid Sverre Strandberg, Riggelwerk, Line Helene Danielsen, Marte Johnslien, Monica Winther & Centre of the Universe. Tallinna projekti saab näha ka 4. IV Von Krahli teatris algusega kell 20.

 

24. III andis rahvusooperi Estonia peadirektor Paul Himma Tallinna kunstikogusse Valli Lember-Bogatkina pannoo ?Läheme suurele peole? (1950). Suuremõõtmeline pannoo eksponeeritakse pärast restaureerimist laululava ruumes. Suvel toimuvaks laulupeoks valmib nn. üldjuhtide tuba, kuhu koondatakse laulupeo ja -väljaku ajalooga seotud eksponaadid.

 

26. III avati Tartu Kunstimajas kunstniku-poeedi Aleksander Suumani (1927 ? 2003) mälestusnäitus, kus on eksponeeritud maale ning joonistusi ligi nelja aastakümne pikkuselt loometeelt. Kunstimaja galeriides on eksponeeritud kunstniku varased, lakoonilised maalid ja joonistused 1960. aastate algusest. Teise suure osa moodustavad värvitundlikud maastikud. 26. IV algab kell 12 Tartu Kunstimaja suures saalis ettekannete päev, teemaks 1950. aastate lõpu ning 1960. aastate alguse kultuurielu. Näidatakse ETV filmiarhiivis hoitud filmi ?Müütiline Suumani Sass? ning oma mälestusi jagavad mitmed Suumani Sassile lähedased kultuuritegelased. Näituse kuraator on Matti Milius, kujundanud Imat Suumann.

 

1. IV avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis Lüneburgi kunstniku Ursula Blancke Dau (1961) fotode ja fotokollaa?ide näitus ?Vaated?. Vaadata on kolm fotoseeriat: esimesel kujutatakse vaateid Tartu ja Lüneburgi majaakendest. Teine fototöötluste seeria tegeleb välise kestaga: piltidel kujutatud inimesed on pakitud kord toiduainete säilituskilesse, kord on nad alasti, kusjuures interpretatsiooni võimalused avanevad alles lähemal vaatlemisel. Kolmanda osa moodustavad ülemaalitud ja ületrükitud fotod.

 

26. III avati Tartus Y-galerii E-saalis MTÜ loovkeskuse ja Anne noortekeskuse multimeedialabori interdistsiplinaarse Art-Merge õpikoja näitus. Esimene õpikoja tsükkel toimus möödunud detsembris ja teine tänavu 20. ? 26. III. Tegevuskunsti osa juhtis suurbritannia kunstnik Natalie Waldbaum, kes on Eestis korduvalt esinenud kunstifestivalil ?Postsovkhoz?; multimeedia sektorit EKA magistrant Jane Remm ning kaasaegse tantsu ja teatri osa Kaia Kapsta, kes on ka ürituse üldkoordinaator.

 

2. ? 23. IV saab Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näha Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa menukat fotoinstallatsiooni ?Mullatoidu restoran?. Näitus avatakse pidulikult 10. IV kell 14.

 

1. IV avati Pärnus Jazz Cafes Toomas Kuusingu maalinäitus ?Ajutine vahepala?. Kunstnik on pannud välja 2003. aastal valminud seitsmest sürrealistlikust maalist koosneva seeria.

 

31. III avati Kuressaare linnuse keldrikorruse saalis näitus ?Soome-ugri jooniseid?. Näituse on komplekteerinud Vaike Kajak (ERM) ja Kadri Viires (EKA). Eksponeeritakse valikut 25. uurimisaasta jooksul kogutud joonistest, mida ERMi hoidlatesse on tänaseks päevaks kogunenud 5261 joonistelehte, millel on

14 064 detailset üksikjoonist.

 

31. III ? 3. IV toimub Helsingis ja Tallinnas rahvusvaheline kunstihoonete konverents ?Concrete Visions?. Neli päeva vältava konverentsi kaks esimest päeva toimuvad Helsingis, kaks viimast aga Tallinnas. Konverentsil osaleb ligikaudu 30 juhatajat ja kuraatorit kunstihoonetest ning nendega sarnastest institutsioonidest Põhja- ja Baltimaadelt, aga ka Inglismaalt ja Saksamaalt. Konverentsi eesmärk on arutada kunstihoonete ja nendega analoogsete institutsioonide rolli üle kaasaegses kultuurielus. Konverentsi raames peetakse ka kaks avatud paneeldiskussiooni, millest on võimalik osa võtta kõigil soovijail. 3. IV arutletakse kella 10 ? 12 Tallinna Kunstihoones kunstihoone kui institutsiooni rolli ja selle muutumise, näituste korraldamise üle; kella 14 ? 16 on Viinistu kunstimuuseumis kõne all kunstihoonete koostöö. Konverentsi korraldavad Helsingi Taidehalli ja Tallinna Kunstihoone. Lisainformatsioon: Tallinna Kunstihoone, Reiu Tüür, tel. 644 28 18, e-post info@kunstihoone.ee

 

ÜLESKUTSE!

Tallinna Kunstihoone ootab 2005. aasta Kunstihoone KU galerii ja Tallinna Linnagalerii näitustetaotlusi 1. maiks k.a.

 

SKULPTORID!

Tartu Linnavalitsus on välja kuulutanud Ed. Tubina mälestusmärgi konkursi. Tööde esitamise tähtaeg on 11. mai 2004! Konkursi tingimustega saab tutvuda: http:// www.tartu.ee/E.Tubina konkurss. Preemiafond 50 000 krooni.

 

Läänemere maade IV animalistliku skulptuuri festival toimub 7. ? 25. VIII Tallinnas, korraldaja on Tallinna loomaaed. Sooviavaldus koos fotomaterjaliga (vähemalt kolmest soovitavalt animalistlikust skulptuurist) saata korraldajale hiljemalt 1. V. Festivalil osalejad valib ?ürii välja 30. V. Tingimused ja avaldus saadaval kunstnike liidus.

 

Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali logokonkurss!

Logo kasutatakse festivali tutvustavates trükistes, meenetel ja diplomitel, samuti festivali kodulehe kujunduses jm. Logo peab seonduma loodusfilmi ja Matsalu looduskaitseala temaatikaga, logo kujunduses on soovitav kasutada sookure motiivi. Töö esitada A4 väljatrükina nii värvilisena kui ka mustvalgena. Logo kavand peab olema esitatud maksimaalselt Pantone Spot (CMYK) värviga. Logo peab olema kasutatav värvilisena, hallitoonides ja mustvalgena. Töid ei tagastata. Konkursi korraldaja jätab endale õiguse logo kavandit muuta koostöös autoriga. Võitnud töö esitab autor TIFF- või BNP-failina. Konkursi võitnud logo kasutamis- ja autoriõigused lähevad MTÜ-le Matsalu Loodusfilmide Festival. Konkursitööd esitada märgusõnaga varustatud kinnises pakendis, mille sees on sama märgusõnaga kinnine ümbrik konkursitöö autori kontaktandmetega. Konkursitööd saata 25. IV Eestimaa Looduse Fondi postiaadressile pk. 245, Tartu 50002, märgusõna ?Matsalu loodusfilmide festival?. Peaauhind on 7000 krooni. Viis paremat tööd saavad vabapääsme järgmise festivali kõikidele üritustele. Esitatud tööde valikust koostatakse Matsalu II loodusfilmide festivali ajal 24. ? 26. IX Lihulas näitus. Lisainfo Aile Villemson, tel. 742 8443, 55 577 799, e-post aile@elfond.ee.

 TEATER 

Ugalas võetakse naist

Laupäeval, 3. IV esietendub Ugala suurel laval Nikolai Gogoli näidend ?Naise võtmine?, mis hoolimata klassikastaatusest on Eesti lavadel õige harv külaline olnud.

Vene klassikalt raputab tolmu Moskva lavastaja, GITISe õppejõud Mihhail T?umat?enko, kellele see on juba teine lavastajatöö Ugalas. Pisut vähem kui kaks aastat tagasi tõi ta siin lavale Isaac Bashevis Singeri ja Leah Napolini muusikalise draama ?Deemon ja ingel?.

?Naise võtmist? on erinevate pealkirjade (?Naisevõtt?, ?Kosjad?, ?Kosimine?) all Eesti lavadel varem mängitud 14 korda, ent lõviosa neist lavastustest on jäänud kaugele poolsajandi taha. Vananenud tõlked tekitasid vajaduse sootuks uue ja värske eestinduse järele, mille Ugala palvel tegi Peeter Volkonski.

Lavastuse kunstnik on Jaak Vaus, peaosalisi kehastavad Peeter Tammearu, Hilje Murel, Andres Noormets, Luule Komissarov, Jaana Kukk, Peeter Jürgens, Andres Tabun, Margus Vaher, Maria Soomets, Arvi Mägi ja Arvo Raimo. Oma lavadebüüdi teevad lavastuses Tobias Tammearu ja Marleen Kukk.

 

5. IV esietendub Vene Draamateatris Murray Schisgali ?Armastuse narrid? (?Luv?), mis on ?Ei või olla!? korraldaja Comedy Productionsi uuslavastust enne järjekordset suvetuuri.

Seda igihaljast komöödiat, mis räägib armastusest, rahast ja seksist, mängiti omal ajal Broadwayl 902 korda, kuulsustest tegid kaasa Eli Wallach ja Gene Wilder. Publikumenu toetas kriitikute üksmeelne kiidukoor. Loomuliku jätkuna valmis Hollywoodi filmiversioon (osades Jack Lemmon, Elaine May, Peter Falk, Harrison Ford jt.) ning seejärel ka muusikal pealkirjaga ?What About Love??. Eesti versiooni lavastaja on Egon Nuter, kunstnik Hardi Volmer, mängivad Raivo E. Tamm, Anne Paluver ja Arvo Kukumägi, kes naaseb pärast pikka pausi jälle teatrilavale. Edaspidi saab seda näha kõikjal Eestis.

 

30. III ja 1. IV esietendus Theatrumi saalis Vladimir Tendrjakovi ?Koolilõpuöö?. Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi teatriharu lõputöö on lavastanud Lembit Peterson.

?Ilmselt pole inimest maa peal, kes ei oleks läbi elanud vaimset revolutsiooni. Ja kõige sagedamini toimub see noorukieas? (V. Tendrjakov). Just sellist vaimset revolutsiooni käsitlebki Tendrjakovi jutustus ?Koolilõpuöö?, mille esmatrükist aastal 1974 on möödunud 30 aastat. Kirjeldatud sündmused on paigutatud tolleaegsesse Nõukogude Venemaa kooli. Ja ometi erutab selles ajas kirjapandu meid täna, Eesti Vabariigis. Lavastus aitab mõtiskleda inimeseks kujunemisest üldhariduslikus koolis, tänastel lõpetajatel mõista oma vanemaid, kes just 70ndatel astusid ühele ees laiunud tuhandest teerajast. Ning vanematel ja õpetajatel veel paremini mõista neid, kes nende hoolde usaldatud. Eestis tuli ?Koolilõpuöö? esmakordselt lavale ENSV Riiklikus Noorsooteatris 1978. aastal.

Uuslavastuses mängivad VHK gümnaasiumi VI lennu teatriklassi lõpetajad. Lavastaja assistent on Maria Peterson, lavakujunduse ja kostüümid on loonud EKA stsenograafiatudeng Laura Pählapuu. Lavastuses on kasutatud Bulat Okud?ava ja Vladimir Võssotski laule.

 

1. IV esietendus rahvusraamatukogu teatrisaalis Urmas Vadi surmtõsine komöödia ?Kohtume trompetis?, mille tõi lavale autor ise.

?Kohtume trompetis? on surmtõsine komöödia, kus kolm üle keskea kolmikust õde on põgenenud hooldekodust ja seadnud end sisse Läti piiri lähedal ühes kanakuudis. See on koht, kus nad saavad peaaegu segamatult kolmekesi koos olla. Lavastuses teevad kaasa Ines Aru, Silvia Laidla, Andrus Vaarik, Janek Sarapson ja Elgitha Zeno. Kunstnikutöö tegi Liina Unt.

Argo Aadli mitmekordselt pärjatud

29. III andis Tallinna Linnateatri pikaaegne sponsor AS ESPAK üle oma iga-aastase traditsioonilise näitlejapreemia, mille pälvis Argo Aadli.

Preemia anti üle Linnateatri Ajutises saalis pärast etendust ?Boob teab?, kus Aadli mängib nimiosa. Nagu tavaks, premeeris Tallinna linnavalitsus teatrikunsti aastapreemiate jagamisel Kirstallkingakese autasu (noorele näitlejale esimese silmapaistva rolli eest) pälvinud Aadlit reisit?ekiga. Reisit?eki sai ka Linnateatri parimaks tehniliseks töötajaks kuulutatud lavameister Marko Õunapuu.

 

Poliitiline kiredraama kultuuriakadeemias

28. III esietendus Viljandi Kultuuriakadeemia Mustas saalis teatrikunsti V lennu esimene diplomitöö, William Shakespeare?i tuntumaid tragöödiad ?Macbeth?.

Järgmisel kevadel lõpetava kursuse seadis lavale õppejõud ja lavastaja Peeter Raudsepp. Lavastusmeeskonda kuulusid teatrikunstnik Krista Tool, valguskunstnik Villu Konrad ning Kai Valtna lavalise liikumise ja Hellar Bergmann lavalise võitluse alal. Järgmised etendused on 2. ja 3. IV samuti kultuuriakadeemias, kuid edaspidi on plaanis lavastust mängida üle Eesti erinevates black-box?i tüüpi teatrisaalides.

Seni Rakvere teatri tiiva all Urmas Lennuki noortedraamaga ?Ellumõistetud? (lavastaja Kalju Komissarov) tuntust kogunud noored astuvad seegi kord lavale täies koosseisus. Osades on Marko Mäesaar (Macbeth), Liisa Taul (leedi Macbeth), Silja Miks, Kristel Mägedi, Kärt Reemann, Helen Rekkor, Indrek

Apinis, Jaanus Kask, Alo Kurvits, Joonas Parve, Jarmo Veetamm.

 

Teatriraamat lastele

26. III esitles kirjastus Valgus Tallinna Linnateatri Kammersaalis Mae Kivilo teatriraamatut lastele.

Kas sulle meeldib teater? Aga kas sulle meeldiks teatrit teha? Kas sa tead, mida teatris tehakse? Kas tahaksid ka proovida? Näiteks täna õhtul? Just selliste küsimustega algab lavastuskunstnik Mae Kivilo kirjutatud raamat ?Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues?, mis annab teatrihuvilistele näpunäiteid, kuidas ise kodus sellega alustada. Tekstiosa ilmestavad tulevase teatrikunstniku, praeguse kunstiakadeemia üliõpilase Epp Kubu joonistatud pildid. Kasutatud on ka Toomas Tuule ja Urmas Viigi fotosid, raamatu on kujundanud Kersti Tormis.

 

Kõrgema lavakunstikooli uudiseid

15. ? 23. III õpetas prof. Maria S. Horne New Yorgi osariigi ülikoolist II ja IV kursuse üliõpilastele Lee Strasbergi meetodit (USA tunnustatud teatripedagoog Strasberg oli üks Stanislavski koolkonna edasiarendajaid). Professor Horne’i sõitu toetas USA saatkond. Kaks ja pool kuud on lavakunstikoolis õppinud 7 vahetusüliõpilast Londoni, Rose Bruford College?ist. 30. III esitasid nad õppejõud Kärt Tomingase juhendamisel inglise keeles P.-E. Rummo ?Tuhkatriinumängu?. Londonist naasid II kursuse üliõpilased Risto Kübar ja Ursula Ratassepp, kes omakorda õppisid Londonis poolteist kuud. IV kursuse üliõpilastega alustas proove Aleksander Pepeljajev Moskvast, kes lavastab plastilised variatsioonid, mis on inspireeritud T?ehhovi ?Kolmest õest?. Etendused toimuvad kooli Mustas saalis 16. ?18. IV.

 FILM

Eesti animafilmid Stuttgardi festivalil

1. ? 6. aprillini peetavale 12. Stuttgardi rahvusvaheline animatsioonifilmide festivalile valiti sel aastal mitu eesti animafilmi: Rao Heidmetsa ?Instinkt?, Hardi Volmeri ?Barbarid? stuudiost Nukufilm; Eesti Joonisfilmi toodangust osalevad võistlusprogrammis Priit Pärna ?Karl ja Marilyn? ja Ülo Pikkovi ?Ahviaasta?. Lastefilmide võistlusprogrammis osaleb Pärtel Talli ?Porgand? Nukufilmist.

Iga kahe aasta tagant toimuv Stuttgardi festival on maailmas suuruselt Annecy järel teine ning Saksamaa suurim animafilmide festival. Rahvusvahelistele võistlusprogrammidele lisaks pakub festival ka retrospektiive, eriprogramme, ettekandeid ja töötube. Tänavu esitletakse Stuttgardis Nukufilmi ja Tallinnfilmi nukufilmide retrospektiivi.

 MUUSIKA

R. Wagneri stipendiumi noorele muusikule sai Urmas Põldma

Ülemaailmne Richard Wagneri Ühing jagab igal aastal üle maailma noortele ja andekatele muusikutele stipendiume. Eesti Richard Wagneri Ühingu (ERWÜ) edastatud R. Wagneri stipendiumi noorele muusikule pälvis tänavu Estonia solist Urmas Põldma. Stipendiumi andis 31. III üle ERWÜ juhatuse esimees Martti Raide.

Stipendium võimaldab Urmas Põldmal vaadata Saksamaal Bayreuthi festivali raames kolme R. Wagneri ooperit. Sel aastal on nendeks ?Tannhäuser?, ?Lendav hollandlane? ja traditsiooniliselt Wagneri viimane ooper ?Parsifal?. Lisaks saab stipendiaat osa võtta festivali loengutest ja kohtumistest, sh. festivali juhi Wolfgang Wagneriga. Samuti külastatakse Wagneri ja Liszti muuseumi ja tehakse ekskursioon ooperimajas.

Urmas Põldma on sündinud 1972. aastal Kiviõlis. 1989 lõpetas ta Tõrva muusikakooli altsaksofoni erialal ja 1994 Tallinna Pedagoogikaülikooli puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal. Aastast 2000 on ta rahvusooperi Estonia solist ja aastast 2001 õpib Eesti Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika lauluklassis. Rollid: Caramello (J. Straussi ?Öö Veneetsias?), Jurodivõi (Mussorgski ?Boriss Godunov?), Eesliajaja (Orffi ?Tark naine?), Camille Rossillion (Lehári ?Lõbus lesk?), Esimene võõras (Künneke ?Onupoeg Bataaviast?), Josef (J. Strauss ?Viini veri?). Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel, sh. Beethoveni IX sümfoonia, Mozarti ?Kroonimismissa?, Tormise ?Pikse litaania? esitusel

 

Tormise teoste ettekandeid

Veljo Tormise teosed vallutavad uusi koore, saale ja festivale. USA Oregoni Riikliku Ülikooli kammerkoor (dir. Steven M. Zielke) esitas 11. III oma kevadkavas ?Music a la Carte? Tormise ?Raua needmise? (Corvallis Gazette-Times nimetab teost ?eksperimentaalseks koorinumbriks?), samas kavas ka Arvo Pärdi ?Magnificat?.

13. ja 14. III juhatas rootsi dirigent Robert Sund Vancouveris (Ryerson United Church, West Vancouver United Church) meeskoori Chor Leoni kontserti ?Swedish Spring?, kus kava avas Tormise ?Laulja?, samas ka Tuudur Vettiku ?Kuu? ja A. Pärdi ?De profundis?.

20. ja 21. III esitas Tegenlichti Kammerkoor (dir. Paul de Boer) Hollandis oma kavas ?Mate Saule? (Ida-Euroopa koorimuusikat) Tormise ?Sügismaastikud?, kavas ka Peteris Vasks ja Feliksas Bajoras, kontserdid Amsterdami Oranje kirikus ja Kortenhoefi St. Antonius van Padua kirikus.

Varasemast on nimetamata ?Raua needmise? ettekanne Winnipegi uue muusika festivalil 29. I koorilt Winnipeg Singers; kontsert oli veebruaris kahel korral CBC Radio 2 eetris, kus kõlasid ka A. Pärdi ?Lamentate? (dir. Andrei Boreiko, sol. Aleksei Ljubimov, eetris kolmel korral) ning Omar Danieli ?The Flying of Marsyas? elektroonikale ja viiulile, esit. autor ja Erika Raum; samuti Tormise ?Jaanilaulude? esitus Belgias Gentis Bijloke kontserdihallis 31. I koorilt Goeyvaerts Consort (kavas veel H. Górecki, R. Murray Schafer jt.), juhatas Marc Michael De Smet.

 

Noored Järvid Euroopas ja USAs

Pärast kuut kontserti Austraalias Adelaide?is dirigeeris Kristjan Järvi 27. III Euroopas ?veitsi mainekat orkestrit Winterthur Musikkollegium sealses Stadthausis, kava raamisid Hat?aturjani ?Mõõkade tants? ning ?veitsi sobivana Rossini avamäng ?Wilhelm Tell?. Kõlasid ka Gershwini Klaverikontsert (sol. André Desponds), Daniel Schnyderi saksofonikontsert ?Songbook? (autor solistiks) ja teise newyorklase Charles Colemani ?Lime Factory?. Eile juhatas Kristjan Londoni Barbican Hallis (tuntumaid saale ansambli kogu tegevusloos!) oma Absolute Ensemble?i ees kava ?Absolute Zappa?, kus olid kaastegevad Frank Zappa ansamblikaaslane Napoleon Murphy Brock ja Mike Kaneally. 8. IV esinetakse taas New Yorgi Miller Theateris kavaga ?Absolute?, mis ühtlasi Daniel Schnyderi autorikontsert ning kus maailmaesiettekandel ?Electric Titan?, kuulajate soovil taas kavas ?Songbook? ning 1999. aasta teoseks pärjatud ?Concerto for Bass Trombone?, solistiks David Taylor.

Paavo Järvi käis Cincinnati SOga teistkordsel turneel USA lõunaosariikides Floridas ja Miami Beachis. 24. ? 28. III anti kokku viis kontserti (Vero Beach, Sarasota, Orlando, Miami Beach, Fort Lauderdale), kõikjal avateoseks Arvo Pärdi ?Cantus in Memory of Benjamin Britten?, veel Prokofjevi V, Brahmsi I ja Mozarti ?Haffneri? sümfoonia ning Beethoveni ?Kolmikkontsert?, kus solistid Eroica Triost. Ajaleht St. Petersburg Time Floridian avaldas intervjuu Paavoga Pärdi ?Cantuse? kohta. Täna-homme veel üks kava Cincinnatis (Haydni sümfoonia nr. 102 ja Mahleri IV sümfoonia), järgmistel nädalatel juhatab Paavo Järvi juba Euroopas, Prahas, Amsterdamis ja Münchenis.

 

Algab suur blues?i-turnee

6. ? 30. aprillini korraldab mittetulundusühing Tartu Blues blues?i propageeriva turnee ?Rhythm & Blues World Service IV?, mis hõlmab kontserte Tartus, Tallinnas, Valgas ja Võrus. Möödunud aasta lõpus loodud ühingu taga seisev ansamblite Green Bullfrog ja Bullfrog Brown tuumik on iga-aastasi blues?i-tuure korraldanud juba 2001. aasta kevadest saadik.

Tuur algab 6. IV kell seitse tasuta kontserdiga Tartu Tampere maja kaminasaalis, kus koos trioga Bullfrog Brown astuvad üles Vaido Petser klassikalisel kitarril, Halvo Liivamägi elektrikitarril, Peeter Piik kontrabassil, Tanel Põld ja Sven Udras basskitarridel ning Martin Tamm, Kalle Kindel, Omar Nassar ja Raul Terep löökriistadel. Sealsamas avatakse ka Siret Rootsi retrospektiivne fotonäitus ?Neli aastat rütmi ja blues?i?.

7. IV kell 11 näidatakse O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogus USA saatkonna poolt blues?i-ühingule kasutada antud temaatilisi videofilme, mille re?issöörid on näiteks Wim Wenders, Martin Scorsese ja Clint Eastwood. Filmiprogramm tähistab ühtlasi raamatukogu 91. sünnipäeva pidustuste algust, mille raames astub õhtul raamatukogu kohvikus üles ka Eesti blues?i vanameister Aleksander Müller.

10. IV esineb Bullfrog Brown rütmisektsiooni Electric Toad toel koos ansambliga Totalhead Valga Rockiklubis, 16. IV antakse koos BlueSmell liidri Meelis Lättega akustiline kontsert Tallinna klubis Woodstock. 23. IV on Bullfrog Brown & Electric Toad Võrus Ränduri pubi laval. Tuur lõpeb 30. IV Tartu Püssirohukeldris volbriöö-festivaliga, mille peaesinejaks on Super Slinky; üles astuvad ka CryBaby ja Bullfrog Brown & Electric Toad.

 KIRJANDUS

Marie Underi sünnipäeval 27. III avati Stockholmis Hägersteni linnajaos Mälarhöjdenil Klubbacken 59 kakskeelne mälestustahvel majal, kus aastatel 1945 ? 1975 elasid Marie Under ja Artur Adson. Korraldajaks oli Eesti Kirjanike Liit koostöös EV Suursaatkonnaga Stockholmis, rahastajaks Eesti Kultuurkapital. Tseremoonial osales ligi viiskümmend inimest, kõnelesid suursaadik Toomas Tiivel ja EKLi esimees Mati Sirkel, Artur Adsoni luuletuse luges ette EKLi Tartu osakonna esimees Janika Kronberg. Enne avamist viidi sireleid Marie Underi ja Artur Adsoni hauale Stockholmi Metsakalmistul. EKLi Rootsi osakond pakkus piduliku lõunasöögi Stockholmi Eesti Majas, kus osalesid Karin Saarsen, Arvo Mägi abikaasaga, Liidia Tuulse, Käbi Laretei, perekond Helga ja Enn Nõu, Silvi Oja, Paul Laan ja Alur Reinans.

 

8. IV kell 17.30 esitlevad kaupluses Rahva raamat oma kakskeelset ühisteost ?2keelsed? Ave Alavainu ja Tatjana Tretjakova. Autorid annavad tund aega ka autogramme.

 

 TEADUS

23. märtsil toimus Toompeal Eesti TA majas Eesti ja Itaalia teadusdelegatsioonide kohtumine, kus käsitleti kahe maa teadlaste koostöö süvendamist. Itaalia delegatsiooni juhtis teadusasutusi ühendava organisatsiooni Itaalia Riikliku Teadusuuringute Nõukogu asepresident prof. Roberto de Mattei. Kohtumise tulemusena sõlmiti vastastikust koostööd sätestav raamleping, mille allkirjastasid Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja Itaalia poolt de Mattei. Prioriteedid on infotehnoloogia, materjaliteadus, mereuuringud, keskkonnakaitse, samuti ka sotsiaal- ja humanitaarteadused.

Kohtumisest võttis osa ka Itaalia Eesti suursaadik Ruggero Vozzi.

 

4. III toimus Toompeal Akadeemia majas (Kohtu 6) Eesti TA akadeemiliste loengute sarjas akadeemik Anto Raukase avalik loeng ?Säästva arengu võimalikkusest?.

Loodusteadlane akadeemik Anto Raukas käsitles oma loengul erakordselt aktuaalseid igaüht isiklikult puudutavaid probleeme tänases maailmas. XXI sajandi märksõnaks on saanud ?säästev areng?, mille eesmärgiks on saavutada majanduskasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning säilitaks samal ajal normaalse elukeskkonna. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu.

Käsitledes Eesti veel säilinud loodusrikkusi, kõneles akadeemik vajadusest arendada inimeste tegevusmotiivide tasakaalustatud regionaalpoliitikat ja maaelu ning kokkuhoidlikku ja looduslähedast eluviisi. Kõik see on meil veel võimalik, kui me tõepoolest seda tahame

 

ETA juhatus andis maailmakuulsa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri nime kandva 20 000 kroonise preemia Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadurile, K. E. von Baeri muuseumi juhatajale Erki Tammiksaarele.

Preemia anti K. E. von Baeri teadusliku pärandi uurimise, eelkõige tema igikeltsa-alase käsikirja avaldamise ja kommenteerimise eest.

Eesti Teaduste Akadeemia kuulutas välja võistluse ühekordsete kuni 20 000 krooni suuruste stipendiumide saamiseks, mis on ette nähtud teadusmonograafiate ja populaarteaduslike raamatute käsikirja lõpetamiseks ning vormistamiseks. Stipendiumi taotlejal peab olema teaduskraad.Taotlusi koos isikuandmete, põhjenduse, käsikirja kava ja retsensiooniga oodatakse aadressil Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn.

 

 

ETA juhatus otsustas autasustada akadeemik Mart Saarmat Karl Schlossmanni medaliga. Eesti TA esimese presidendi, silmapaistva arstiteadlase nime kandev medal, mis antakse välja esmakordselt, on Akadeemia kõrgeim autasu arstiteaduses ja sellega seotud valdkondades.

Mart Saarma on saavutanud väljapaistvaid tulemusi närvisüsteemi molekulaarsete mehhanismide uurimise alal. Tema uuringute tulemused on ilmunud rahvusvahelistes teadusajakirjades, ta on olnud 29 doktoriväitekirja juhendaja ja omab hulgaliselt patente. 1990. aastast tänaseni on Mart Saarma Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor, kuid ETA üldkogu aastakoosolekul juhendab samal ajal aktiivselt uurimistöid Eestis.

21. aprillil teeb akadeemik Mart Saarma teadusettekande teemal ?Elu ja surm närvisüsteemis?.

 

ETA parima populaarteadusliku raamatu võistlusele ning 20 000 krooni suuruse preemia määramiseks esitati 10 raamatut. Akadeemia juhatus hindas neist parimaks Jaak Lõhmuse ja Rein Veskimäe koostatud ja toimetatud raamatu ?Universumi mikromaailm?. Parima populaarteadusliku raamatu auhinda annab ETA välja iga kahe aasta tagant 1998. aastast peale.