Aasta kala valiti sel aastal alles teist korda ning ajakirja Kalastaja toimetajate eestvedamisel sai selleks lõhe. Eestis on loodusliku lõhe populatsioonid kehvas seisus, sest nad ei pääse oma kudejõgedele. On teada vaid kümmekond jõge, kus on lõhe kudemine võimalik, nt Pirita, Keila ja Kunda jões.

Andres Putting / Ekspress Meedia / Scanpix

Aasta loom on nahkhiir, keda Eestis on 14 liiki. Pildil pruun suurkõrv, kelle kõige silmatorkavam tunnus ongi tema pikad kõrvad. Suurkõrv kuulub looduskaitse alla nagu kõik meie nahkhiired. Nahkhiirte elu on ohus sobivate varje- ja talvituspaikade, kus neid ei häiritaks, vähesuse tõttu ning halvasti võib mõjuda ka mürkide kasutamine putukatõrjes.

Arne Ader

Aasta puu kuulutab igal aastal välja ajakiri Eesti Loodus. Sel aastal on aasta puuks kuusk, mis oli aasta puu ka 1997. aastal. Kuusikud kannatavad Eestis niigi üleraie käes, lisaks raiuti kuuski sel aastal üraski kattevarjus, nii et laastud lendasid.
Pildil ristikuusk Koorastes.

Arne Ader

Eesti Orhideekaitse Klubi valis aasta orhideeks sel aastal soo-neiuvaiba. Soo-neiuvaip eelistab lubjarikka mullaga niiskeid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Tema kasvukohad võivad hävida võsastumise ja kuivendamise tõttu.

Arne Ader

Aasta sammal on Eesti brüoloogide (samblasõprade) valikul harilik valvik, ainus Eestis kasvav valvikuliik, mida võib leida peamiselt hajusalt Lääne-Eesti ja saarte metsades, sest eelistab niisket õhku. Harilikku valvikut ohustavad metsatööd, aga ka mätaste lõhkujad. Valvik kuulub Eesti punase raamatu ohualdiste liikide nimistusse. Pildil valvikumättad Ruhnu metsas.

Arne Ader

Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.

Urmas Tartes

Aasta seeneks valis Eesti Mükoloogiaühing alpi põdrasambliku – ligikaudu 20 protsenti seentest on kohastunud püsivalt koos elama kas vetika ja/või tsüanobakteriga. Sellist püsivat kooselu nimetatakse samblikuks. Kuigi alpi põdrasambliku leiukohti on teada üle Eesti, kasvab see vaid kindlates elupaikades: maapinnal nõmme- ja palumännikutes, nõmmedel, luidetel ja liivikutel. Aeglase kasvu ja levimisviisi tõttu võib seda leida kõige rohkem vanadest, üle 80 aasta vanustest metsadest.

Arne Ader

Maaülikooli mullapäeval kuulutati aasta mullaks erodeeritud muld.
Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsumatel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel. Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%).

Eesti Maaülikool

Aasta linnu valimist korraldab Eesti Ornitoloogiaühing ja selle aasta linnuks on veelind tuttpütt. Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab ornitoloogiaühing nüüd kõikide inimeste abi. Suurim, sageli saatuslikuks saav oht pütipesadele on veetaseme kõikumine. Mererannikul hävib osa pesi tormide ajal, kalatiikidel ja üleujutatud poldritel võivad munakurnadega pesad liiga varase veetaseme alandamise tõttu kuivale jääda.

Arne Ader