Eesti Teadusagentuur muutis toetuste taotlemise korda

Lea Larin

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu kinnitas „Starditoetuse ja otsingutoetuse taotlemise tingimuste ja korra” muutused. ETAg-i uurimistoetuste osakonna juhataja Madis Saluveere sõnutsi peaksid muudatused aitama hindamisnõukogu tegevust taotlejatele paremini arusaadavaks teha ning võimaldama saada parema kvaliteediga retsensioone, mis omakorda kergendaks hindamisnõukogu tööd lõppotsuste langetamisel.

Üks muudatus puudutab 2015. aasta taotlusvooru tähtaega, voor avatakse 18. augustil ning sulgub 19. septembril 2014. Miks oli vaja tähtaeg varasemaks nihutada?
Madis Saluveer: Ajakava korrastatakse eelkõige taotlusvooru parandamiseks. Eelmiste voorude kogemus näitas, et kui taotlused laekusid hilja (nt 2013 a oli vooru lõpptähtaeg 21. oktoober), siis tekitas see väga suure pinge hindajate leidmisel. Tõime taotluste esitamise aja võrreldes varasemaga kaks nädalat ettepoole kahel põhjusel: et teadusagentuuril oleks rohkem aega hindajate  otsimiseks ja et hindajatel  endil oleks rohkem aega individuaalsete hinnangute kirjutamiseks. Eelmises taotlusvoorus oli meil  väga palju äraütlemisi hindajate  poolt ning üheks peamiseks äraütlemise põhjenduseks toodigi seda, et tegemist on aasta lõpu kiire perioodiga. Personaalse uurimistoetuse järeldoktori taotlusvoor toimub jätkuvalt ajavahemikul 1. – 30. september 2014.

Miks kehtestas hindamisnõukogu põhimõtte, et toetust ei saa taotleda teadlane, kelle eelmised taotlused ei ole ületanud hindamisnõukogu poolt taotlustele kehtestatud lävendeid?
Personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorudes, eriti eelmisel aastal, esitasid palju taotlusi teadlased, kes ei olnud institutsionaalset uurimistoetust saanud ning kes andsid oma taotlused üsna muutumatul kujul sisse ka personaalsete uurimistoetuste vooru. Nende hulgas oli ka  mitmeid selliseid  taotlusi, mis jäid hindamisnõukogu kehtestatud lävendist allapoole.
Vältimaks olukorda, kus rahastamise pälvinud taotlustega võrreldes suhteliselt nõrgemad taotlejad esitavad aina uuesti ja uuesti  oma taotlusi, mida ei ole oluliselt paremaks viimistletud, otsustas hindamisnõukogu  kehtestada piirangu, et kui kahes järjestikuses taotlusvoorus ei ole taotlus ületanud taotluse enda kvaliteedile ja uurimisteema juhi senisele teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkusele seatud  lävendeid (vähemalt kolm punkti viiepunktisel skaalal), siis peab taotleja taotlemises ühe aasta vahele jätma.
Eelmise taotlusvooru 229 taotlusest oli teistest taotlustest oluliselt vähemviimistletud ja seetõttu ka konkurentsis selgelt vähemedukaid taotlusi ligikaudu kümmekond. Tegu ei ole  „elu lõpuni” kestva piiranguga, vaid pigem märguandega, et inimesed, kelle taotlus jäi lävendist allapoole, mõtleksid sellele, miks nende taotlus nõrgaks osutus ning püüaksid seda parandada, mitte ei esitaks seda aastast aastasse samal kujul.

Hindajate retsensioonid saavad taotlejale nüüd kättesaadavaks.
Jah, varem see nii ei olnud, kuid nüüd tehakse  nii personaalse uurimistoetuse taotlusvoorus kui ka institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus hindajate  individuaalsed hinnangud  taotlejale mitteisikustatud kujul kättesaadavaks.
Ühelt poolt oli avalikustamise ajendiks taotlejate soov saada teada mitte ainult koondarvamust, vaid ka konkreetsete hindajate arvamusi. Teiselt poolt muudab individuaalsete hinnangute avalikustamine arusaadavamaks ka selle, kuidas kujunevad hindamisnõukogu põhjendatud otsused.
 Ekspertide individuaalsed hinnangud on sisendiks ja väga oluliseks abivahendiks nii eksperdigruppidele  kui ka hindamisnõukogule hinnangute andmisel ja otsuste tegemisel,  kuid nad ei ole lõpphinnangu kujundamisel siduvad. Otsuste tegemise vastutus on siiski hindamisnõukogul ning mitte alati ei nõustu see ekspertide kogu retsensentide hinnangutega ilma reservatsioonideta.

Kaotati seni kehtinud vanusepiirang – 40 aastat – starditoetuse taotlejale.
Vanusepiirang 40 aastat kehtestati esimese personaalsete uurimistoetuste vooru ajal, sest starditoetus peaks olema suunatud alustavatele võimekatele noortele. Kuna taotlusvoorude ajal ilmnes, et selline piirang diskrimineerib mõnedes  valdkondades inimesi, kellel läheb kraadi omandamiseni rohkem aega, siis leidis hindamisnõukogu, et pole mõistlik piirata taotleja iga, vaid starditoetuse puhul piirdutakse  piiranguga doktorikraadi omandamisest möödunud ajale. Täpsustati ka teema juhi doktorikraadi omandamise ajavahemikku  – doktorikraad  peab olema saadud vähemalt kaks aastat ja mitte rohkem kui seitse aastat enne starditoetuse taotlusvooru lõpptähtaega.
Lisaks täpsustati erisusi, tänu millele on võimalik seda perioodi pikendada, kas siis  lapsepuhkusel olemise aja, ajateenistuse või mõne muu asjaolu tõttu.

Miks lisati regulatsiooni säte, millistel juhtudel võib lõpetada eraldatud toetuse andmise?
Küsimus kerkis üles seoses sellega, et on tekkinud olukordi, kus teadlane, kes on saanud personaalse uurimistoetuse, lõpetab mingil hetkel töö talle eraldatud personaalse uurimistoetusega asjaoludel, mida hindamisnõukogu ei pea põhjendatuks. Ei ole vist päris õiglane, kui inimene väga tugeva konkurentsiga taotlusvoorus on saanud personaalse uurimistoetuse ja siis aasta või kahe pärast astub põhjendamatult  kõrvale.
Antud teema on ka rahalise planeerimisega seotud, see tähendab, et nii asutustel kui ka ETAg-il on  uurimisteema elluviimisega seotud kohustused ja kokkulepped. Selliseid juhtumeid on teadus­agentuuris  tekkimas, mistõttu selline regulatsioonipunkt sai sisse viidud.

Mis veel muutus? 
Üks asi, mida me tahame sisse seada ja mis institutsionaalse uurimistoetuse puhul sai juba määrusse lisatud, on see, et uurimisteema lõpparuande juurde peaks kuuluma populaarteaduslikus vormis kirjutatud väike eestikeelne kokkuvõte uurimusest. Neid oleks võimalik kasutada selleks, et tutvustada ka laiemale avalikkusele neid tulemusi, mida taotlejad on oma töös saavutanud. Personaalse uurimistoetuse puhul praegu veel seda nõuet ei ole, kuid eks asjad ilmselt liiguvad sinnapoole.
Need populaarteaduslikke kokkuvõtted saavad  avalikkusele kättesaadavaks kõigepealt lõpparuannete kaudu, aga kaalume ka muid võimalusi  uurimistulemuste laiemaks tutvustamiseks.